Sirje Potisepp: Võtke vabariigi sünnipäevaks lauale peale kiluleiva ka midagi!

Eesti Toiduainetööstuse liidu juhtaja Sirje Potisepp toob esile, et lipumärgiga kodumaiseid toidukaupu ostes toetavad elanikud oma tootjaid, töötlejaid ja neid inimesi, kes saavad toidusektoris tööd.

„Täna ei ole iseenesestmõistetav, et inimene läheb poodi ja ta tõesti valibki kodumaise toote. Me oleme selleks teinud väga kõvasti tööd, et tarbija märkaks rohkem kodumaiseid tooteid, kõik teised riigid teevad samuti, tuues esile oma tooteid,“ teatas Eesti Toiduainetööstuse liidu juhataja Sirje Potisepp, et toidumärgid on väga olulised. Ta lisas, et

Pääsukesemärgi kõrval on Eesti lipumärk – sinimustvalge väike märgistus toiduainete pakenditel - küllaltki tuntud.

Kampaania „Märka lipu märki“ – Eesti lipp Eesti toodetel võeti kasutusele juba 2009. aasta juunis, see on toiduliidu ja mitmete kaubanduskettide kampaania.

Rahvuslipu märk toote hinnasildil näitab, et see on valmistatud Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes eestimaalaste poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades.
„Me teeme seda teavituskampaaniat kahel kuul aastas, mis on Eesti riigi jaoks inimeste silmis kõige tähtsamad päevad: 1. veebruar kuni 24. veebruar, kuni vabariigi sünnipäevani. Katame siis laua kodumaise toiduga, võtke palun, peale kiluleiva ka midagi,“ ütles Potisepp.

Samuti on suurem kampaania 1.- 20. augustini, tähistades Eesti riigi taasiseseisvumist.

„Poodides pakutakse suurt valikut erinevaid lihatooteid, mis on 100 % Eesti toorainest. Samas osa sealihast tooteid on osaliselt valmistatud imporditud toorainest, sest sealihaga isevarustatus on langenud Aafrika seakatku tõttu 80%-ni,“ märkis Potisepp.

„Piima saame aga 100% Eestimaalt kätte, piimatoodete valmistamisel toorainega probleeme pole, aga kui me nii sealiha, linnuliha, veiselihatoodete puhul eelistaksime ainult kodumaist toorainet, siis võiksime pooled vabrikud kinni panna, pooled inimesed jääksid söömata,“ ütles toidutööstuse liidu juhataja.

Ta lisas, et teraviljatoodete puhul on nii, et kui on hea vilja-aasta, saame oma rukkist leiba ja oma nisust saia teha, aga alati ei pruugi olla head vilja-aastat ja tootes tuleb kasutada ka importvilja.
Lipumärki võivad antud kampaania raames kanda tooted, mille päritolumaa on Eesti. Päritolumaaks peetakse riiki, kus toit on toodetud või valmistatud. Töötlemata toidu (värske liha, kala, seened, marjad, köögiviljad jne) puhul on päritolumaaks maa, kus toit on toodetud ja teiste toitude puhul on päritolumaaks maa, kus toit on valmistatud.

Lipumärgi kampaaniast on välja kasvanud ka liikumine „Soeta eestimaist, toeta eestimaist“. See kampaania algatati 2014. aastal, kui tootjad olid Venemaa embargo tõttu äärmiselt raskes olukorras.
„Mitte keegi ei aidanud toidutootjaid, me saame neid aidata vaid nii, et läheme poodi ja ostame kodumaiseid tooteid, ainult nii saame ise aidata oma tootjaid ja tööstusi,“ rõhutas Sirje Potisepp. Lisades, et oma eelistustes saavad tarbijad aidata säilitada Eestimaal töökohti ja hoida toidusektorit üleval.