Eestil on tänasest kliimamuutustega kohanemise arengukava
Kui seni on Eestis peamiselt tegeletud ekstreemsete ilmastikuolude tagajärgede likvideerimisega, siis nüüd saab tänu arengukavale kliimamuutustest tingitud ohte paremini ette näha ja nendega arvestada.
„Õigeaegne kliimamuutusega kohanemine vähendab oluliselt rahalisi ja ühiskondlikke riske – ühelt poolt on odavam ja mõistlikum praegu tegeleda kahjude ennetamise kui hiljem nende likvideerimisega, kuid sama tark on ka kliimamuutustega kaasnevaid positiivseid ilminguid käsitleda Eesti riigi konkurentsieelisena,“ sõnas keskkonnaminister Marko Pomerants.
Arengukava koostamiseks selgitasid teadlased välja kliimamuutuste mõju Eestile ja nende alusel töötati välja valdkondlikud kohanemismeetmed, nii lühikeses perspektiivis (kuni 2030) kui ka kaugemas tulevikus (kuni 2050 ja 2100).
Kuigi Eestis ei ole kliimamuutuse mõjud nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa riikides, sagenevad ka Eestis aastaks 2100 oluliselt üleujutused ja suvised põuaperioodid, suureneb kaldaerosioon ja kaldarajatised satuvad ohtu ning suurenevad tormikahjustused. Samuti on mõjutatud jää- ja lumikatte kestuse perioodid ning merevee ja siseveekogude tase.
Tulevikus peab valmis olema sagedamasteks metsapõlenguteks, tormideks, üleujutusteks ning uuteks taimekahjuriteks ja võõrliikideks. Kliimamuutustel on ka positiivseid tagajärgi, nimelt pikeneb suveturismi hooaeg, tuuleenergia mahtude võimekus kasvab, kasvatada saab uusi põllukultuure ning suurenevad ökoinnovatsiooni ja IT valdkonna võimalused.
Arengukava eesmärkide täitmiseks tuleb tõsta päästevõimekust ning maakasutuse, linnakorralduse ja planeerimise valdkonna spetsialistide teadlikkust kliimamuutuste mõjudest ja riskidest. Arendada ekstreemsete ilmastikuolude hoiatus- ja prognoosisüsteeme, täiendada geoinfoportaali uute andmetega üleujutuste ja võimalike soojussaarte kohta. Selgitada välja kliimamuutustest ohustatud liigid, nende kohanemisvõime ja ohustatuse tase ning koostada kaitse tegevuskavad.
Arengukava koostamist ja täitmist korraldab Keskkonnaministeerium, kuid meetmeid aitavad ellu viia ka teised ministeeriumid. Eelnõu on ühtlustatud teiste valdkondlike arengukavadega ja seda ka rahastatakse võimalusel juba olemasolevatest vahenditest. Arengukava maksumuse prognoos kuni aastani 2030 on ligikaudu 44 miljonit eurot. Arengukava viiakse ellu rakendusplaani alusel, mille maksumus perioodil 2017–2020 on 6,7 miljonit eurot, millest poole moodustavad riigieelarvelised kulud ja teise poole välisvahendid.
