Maaülikool on mures loomaarstiõppe tuleviku pärast

Eesti Maaülikool on mures loomaarstiõppe tuleviku pärast. Loomaarstide kliiniliseks õppeks napib raha ja see võib viia maaülikooli rahvusvahelisest akrediteeringust ilmajäämiseni.

Paar aastat tagasi võeti vastu seadusesäte, mille kohaselt maaülikooli loomaarstiõppe kliiniline õpe oleks pidanud saama riigieelarvest lisarahastuse. Seni ei ole raha aga tulnud ja maaülikooli hinnangul on loomaarstide õpetamise tase alarahastuse tõttu kriitilise piirini jõudnud, vahendas ERR Uudised.

"Põhimõtteliselt niisuguse trendi jätkudes igaljuhul veterinaarmeditsiini õpetamine meil hääbub, sest me ei suuda lähitulevikus enam täita rahvusvahelise veterinaaride organisatsiooni nõudeid veterinaaride ettevalmistamisel," kurtis Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen.

Praegu on maaülikoolil vastav akrediteering olemas, kuid selle püsimajäämiseks tuleb pidevalt täita ka vastavaid nõudeid. Seadmed vajavad uuendamist, kliinik peab tagama ööpäevaringse valve ja arendada tuleks ka bioohutuse valdkonda. Akrediteeringust ilmajäämine mõjutaks kõige rohkem aga just tudengeid.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saatis veebruaris vabariigi valitsusele ja riigikogumaaelukomisjonile pöördumise, milles väljendatati muret loomaarstide väljaõppe puuduliku rahastamise pärast Eestis.

Veterinaarmeditsiini eriala on Euroopa Liidus arvatud seitsme reguleeritud eriala hulka, mis nõuab riiklikku tähelepanu. Nii humanitaarmeditsiini kui ka veterinaarmeditsiini õpe on väga kulukas ja sarnaselt inimese arstidega vajame kompetentseid ning hästi ettevalmistatud loomaarste. Selle õppe üheks oluliseks osaks on kaasagne veterinaarkliinik, mis tänaseks ka Eesti Maaülikoolil olemas.

Kui arstiõpet toetab riik kaudselt läbi riikliku tervishoiusüsteemi, siis veterinaarias haigekassat ei ole ja loomakliiniku kulud tuleb katta õpperahast.