Loode-Eesti meretuulepargi keskkonnamõju hindamise aruanne jõuab avalike aruteludeni

Homme ja ülehomme toimuvad nii Hiiumaal Kärdlas kui Tallinnas Keskkonnaministeeriumis Eesti esimese meretuulepargi keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande avalikud arutelud. Aruande valmimisele on eelnenud kümme aastat kestnud uuringud ning tihe koostöö kohaliku kogukonnaga.

Loode-Eesti meretuulepargi arendaja AS Nelja Energia tegevjuhi Martin Kruusi sõnul jäävad esimesed avalikud arutelud juba isegi enam kui kümne aasta taha, kui 2007. aasta veebruaris KMH programm avalikustati.

“Hiljem on avalike arutelude formaadis toimunud kohtumisi nii 2011., 2012. kui 2013. aastal, aga koostöö kohaliku kogukonnaga ja otsesuhtlus erinevate huvigruppidega on olnud pidev läbi aastate,” lisas ta.

Kogukonna seisukohalt kõige olulisemaks tuleb Kruusi sõnul pidada minimaalset visuaalset mõju, kuna tuulikud asuvad 12 km kaugusel rannikust, Hiiumaa elektrivarustuse paranemist ja majanduse elavdamist, aga ka erinevate kompensatsioonimehhanismide väljatöötamist, mis tänaseks on formuleerunud ühiste kavatsuste protokolliks Hiiu vallaga.

“Täna on volikogus menetlemisel ka järgmist sammu astuv koostöölepingu eelnõu. Projekt on arenduse käigus saanud selged piirid, mis annab kindlust nii meile kui energiatootjale, aga ka kogukonnale. Alati jääb mingi arv põhimõttelisi vastaseid, kes kaitsevad oma seisukohti ka siis, kui argumendid on otsas,” lisas Kruus.

Eesti Tuuleenergia Assotsatsiooni juhi Tuuliki Kasoneni sõnul liigub inimeste toetus taastuvenergia projektidele sageli U-kujuliselt.

“Alguses on toetus suur, siis hakkab see reaalsete projektide selginemisel langema ning kui projektid on käima lükatud, kasvab toetus taas kõrgele,” selgitas ta. “Meretuuleenergia puhul on oluline ka laiem kontekst. Värske OECD raport tõi välja, et Eesti majandus on OECD riikidest kõige süsinikumahukam ning meil tuleks oluliselt kiirendada üleminekut rohelisele majandusele. Loode-Eesti meretuulepark on väga oluline projekt muutmaks meie energiatootmine nii majanduslikult, keskkonnaalaselt kui ka ühiskondlikult tänapäeva sobivaks”.

Homme-ülehomme avalikel aruteludel kõne all olevas KMHs ei leidnud spetsialistid ühtegi olulist negatiivset mõju, mis leevendusmeetmete kasutuselevõtul keskkonda märkimisväärselt mõjutaks. Aruande koostamise aluseks olid ulatuslikud valdkondlikud uuringud ja eksperthinnangud. Projekti arenduse käigus korrigeeriti tuulepargi arendusalade paiknemist ning tulles vastu erinevatele huvigruppidele loobuti näiteks esialgu väljapakutud tuulepargi aladest Neupokojevi ja Apollo madalatel.

Lisaks mürale, infrahelile ja vibratsioonile uuriti KMH käigus veel tuulepargi mõju merepõhja setetele ja rannaprotsessidele, merepõhja elustikule ja elupaikadele, vee kvaliteedile, hüdrodünaamikale, kalastikule, linnustikule, mereimetajatele, muinsusväärtustele, jääga seotud riske, navigatsiooniriske, võimaliku õlilaigu levikut ning projekti visuaalset külge. Samuti tuulepargi mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sealhulgas inimeste tervisele, heaolule ja varale, Hiiumaa turismile, kogukonnale, majandusele ja tööhõivele.

Kõige olulisemat positiivset mõju avaldabki tuulepargi rajamine sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, kuid KMH toob välja ka näiteks positiivse mõju kalade elupaikadele, kuna kunstlikud rifid hakkavad pakkuma elupaiku erinevatele merefauna ja -floora liikidele, andes sealhulgas toitu ja varju paljudele kalaliikidele.

Taust

Tuulepargi arendaja AS Nelja Energia soovib Hiiumaast põhja poole asuvasse piirkonda rajada avamere tuulepargi võimsusega 700 MW kuni 1100 MW ehk 100 kuni 160 tuulikut. Tuulikute omavaheline kaugus on ca 1 km. Tuulikute nimivõimsus on 4-7 MW, masti kõrgus 100-105 m ja rootori diameeter 130-164 m.

KMH ekspert oli Skepast&Puhkim OÜ, eksperdirühma kuulusid veel Tallinna Ülikooli Ökoloogiainstituut, Eesti Geoloogiakeskus, Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut ning Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Ramboll Soome OY ja EMD International A/S.