Urmas Kruuse: Põllumees puhaku põllul?
Sel nädalal tutvustati Riigikogu maaelukomisjonis täiesti hämmastavat plaani. Nimelt on otsustanud vastne maaeluminister Tarmo Tamm vähendada väiketalunikele suunatud asendustaluniku teenuse kättesaadavust. Olgu lihtsustades öeldud, et asendustaluniku palkamiseks saavad loomakasvatajad toetust seoses haiguse, kuni 7-aastase lapse haiguse, rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal, surma korral või puhkuse ajal.
Kui pead näiteks loomi, siis ilma asendajata puhkust juba ei võta, sünnitama ei lähe ega haige olla saa. Seega väiketootjale väga vajalik teenus, sest haigena või puhkuseta tööd rabades väga pikalt vastu ei pea. Aga asendajat ei saa võtta, sest uus minister tõmbab teenuse rahastamist kokku.
Kas raha on vähe?
Asendustaluniku palkamiseks on väiketootjad saanud riigilt abi juba kümme aastat ja huvi teenuse vastu on pidevalt kasvanud. Kui 2007. aastal kasutas teenust 14 talunikku, siis nüüdseks on see arv kasvanud 200 piiresse. Riigieelarvest on teenust viimastel aastatel toetatud 500 000 euroga, 2016. aastal tõstsime selle 550 000 euroni. Lihtsalt vähemaga ei tule välja ja teenuse kättesaadavus kannatab. Tõsi, vajadus teenuse järele oleks pigem suuremgi.
Uus maaeluminister arvab teisiti ja on hakanud teenuse kättesaadavust vähendama ning võtnud kõige väiksemate arvelt 50 000 eurot. Millise sõnumi annab see noortalunikele ja alustavatele põllumajandustootjatele? Kindlasti ei julgusta see põllumajandusega tegelema.
Maaeluminister ütleb valitsuse 100 päeva kokkuvõttes järgmist: „Uus valitsus on otsustanud taastada üleminekutoetused, mida kolmel eelmisel aastal ei makstud. Kokku makstakse üleminekutoetusi 19,9 miljonit eurot, lisaks 16,2 miljonit eurot kohanemistoetust ja veel täiendavalt uus valitsuskoalitsioon on otsustanud toetada seakasvatust kahe miljoni euroga.“
Kokku on täiendavat toetust seega üle 38 miljoni euro (millest, tõsi, ligi 16 miljonit kriisitoetust pani 2017. aasta eelarvesse juba eelmine valitsus). Juttu, et sellise rahasaju taustal pole võimalik väiketootjate asendustoetuseks leida 50 000 eurot, pole mõtet ajada.
Sihilik väiketootjate vaenamine?
Riigikogu maaelukomisjonis räägiti teisestki huvitavast otsusest, mis koos asendustoetuse vähendamisega jätab juba mulje süsteemsest väiketootjate vaenamisest.
Igal aastal makstakse põllumajandusvaldkonna esindusorganisatsioonidele tegevustoetust. Ühelt poolt on see ette nähtud põllumajandustootjate huvide esindamiseks ning ühistegevuseks ja teiselt poolt katab osa ühingute jooksvatest tegevuskuludest. Iga-aastast tegevustoetust saab ka Eestimaa Talupidajate Keskliit.
Nüüd on minister oma äkkotsusega vähendanud talupidajatele makstavat toetust 30 000 euro võrra. Väiketootjad on ministri otsusega pandud samale pulgale suurtootjatega, kelle võimalused oma tegevuste rahastamiseks liikmetasudest on võrreldamatut suuremad. Nii joonistub välja maaeluminister Tarmo Tamme visioon Eesti põllumajanduse tulevikust, mis ei näe kohta väiketootjatele ega maaelule.
Tuletan aga ministrile meelde, et just väiketootjad hoiavad Eesti maapiirkonnad elujõus ja asustatuna. Väikesed põllumajandustootjad püsivad küll, aga neid ei tohi igal võimalikul viisil nöökida. Muidu pole maal varsti enam inimesi, kelle tarvis tasuta ühistransport käima panna.
