Ent kes käskis Kuristiku gümnaasiumil ingliskeelset õpet alustada? Selgub, et seda pole käskinud isegi mitte Tallinna haridusamet, osa õppeainete inglise keeles õpetamine on sada protsenti Kuristiku kooli enda algatus.

„Peamine eesmärk on õpilase ajaressursi efektiivsem kasutamine. Eestis on veel seda ainekretinismi, et iga aine õpetaja nõuab oma aine tunde juurde ja kui ei saa, siis on kõik. Kui aga laps õpib geograafiat, ajalugu ja ühiskonnaõpetust inglise keeles, olekski tal justkui kolm inglise keele tundi rohkem, kuid samas ei ole tema koolipäev ühegi tunni võrra pikem. Nii anname oma õppekavale lisaväärtust, kasutame lapse koolipäeva efektiivsemalt ning muudame õppimise põnevamaks. Me näeme, et meie õpilastele meeldib inglise keeles õppida. See on neile midagi uut. Mõnele on see muidugi suurem väljakutse, kuid 95 protsendile õpilastest täiesti vastuvõetav,” rääkis direktor Raino Liblik.

Kui keegi käsku ei andnud, siis kust tuli ingliskeelse õppe idee? Raino Liblik märgib, et oma osa oli rahvusvahelistel koolitustel, kus räägiti mitmekeelsest õppest teiste maade koolides. Aga teda pani ingliskeelsele õppele julgemalt mõtlema ka meie vene koolide kümblusklasside edu. Lisaks teadis ta, et Tallinna kunstigümnaasiumis õpitakse mõnd õppeainet inglise keeles. Kui ta sellest oma kooli koosolekul rääkis, siis selgus, et paljud õpetajad olid ka nende koolis valmis mõnd õppeainet inglise keeles õpetama. Nii otsustatigi kaks aastat tagasi sellega katsetada. Kuna kõik on läinud hästi, on nüüd plaanis hakata juba esimeses ja teises klassis paari oskusainet inglise keeles õpetama. Edaspidi tahetakse õpetada mõnda õppeainet ka vene keeles, et eesti lapsed vene keeltki rääkima õpiksid.