Kiduspe ja Mägipe jäävad alles: Vald jättis külanimed muutmata
Keelenõukogu leidis, et vaid kahe kohanime muutmine tekitaks põhjendamatu erisuse kui teised samalaadsed kohanimed muutmata jäetakse.
Vallavalitsus teatas, et kokku andis oma arvamuse 37 inimest, kellest 27 ei ole rahvastikuregistrijärgsed Mägipe või Kiduspe elanikud ega oma nendes külades kinnistusraamatu kohaselt ka kinnisvara, seega nende arvamust arvesse ei võetud.
Avalduse ajalooliste nimekujude, Kiduspäe ja Mägipäe taastamiseks tegi Kõpu külaselts Valguskiir. Algatus ajalooliste külanimede taastamiseks sündis koostöös 14. Kõpu poolsaare külade päeva töörühmaga ning seda esitleti Kiduspäel toimunud külade päeval. Seal andis oma allkirja ajalooliste külanimede taastamiseks 83 osalejat.
Kiduspe sai -pe lõpulise ametliku nime seoses 1975. aasta kohanimede reformiga, kui moodustati külanimede ametlik register ja paljude külade nimed likvideeriti sootuks.
“Sel ajal oli kohanimekorralduses oluliseks peetav lähtumine keeleajaloolistest nimekujudest,” selgitas Hiiu Lehele Eesti keele instituudi vanemteadur, raamatu “Hiiumaa kohanimed” koostaja Marja Kallasmaa.
Väidetavalt ei olnud keeleajalooliselt millegagi põhjendatud hilised nimekujud Kiduspäe ja Mänspäe jmt, mis sel ajal levima olid hakanud. Kallasmaa oletab, et ilmselt seetõttu ei tahetud neid ametlikuks kuulutada.
Saartel nimetati siis ajaloolise lõpuga -pea või -pää nimed häälduse alusel be-, pe-lõpulisteks (Kiduspe, Kudjape), Eesti põhjarannikul jäid pea-lõpulisteks (Letipea, Pärispea) ning Lõuna-Eestis ja Ida-Eestis pää-lõpulisteks. “Siis arvati, et nii säilitatakse vanu murdeerinevusi,” selgitas Kallasmaa.
Marja Kallasmaa sõnul on nimelõpu -pea, -pää ja neist tekkinud -pe, -be aluseks pea ots, tipp või ka lihtsalt positiivset pinnavormi märkiv pea ning kindlasti on osa pea-, pää-, pe-, be-lõpulisi kohanimesid tekkinud ka isikunimest. Samuti lisab ta, et nimelõpu kasutus oli väga vahelduv.
