Riigikogus tuleb lugemisele metsaseaduse muutmise eelnõu, mis alandab kuusikute raievanust
Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul on metsaseaduses seatud raamid, et tagada nii metsade kaitse kui kasutamise tingimused ning muudatused on kavandatud just neid mõlemaid eesmärke silmas pidades.
„Ühiskonnas enim kirgi tekitanud kuusikute raievanuse punktiga lahendatakse spetsiifilist probleemi majandusmetsade viljakates kasvukohtades, kuid sellest punktist tõukunud arutelu metsanduse üle on toonud esile, et lageraie ja selle talumine on midagi, millega paljud inimesed ei soovi lähedalt kokku puutuda. Seaduse muudatustega olemegi astumas sammu lähemale, et metsaomanikud eelistaksid lageraie kõrval ka muude raieviiside kasutamist, eelkõige turbe- ja valikraiet. Selliste raieviiside laialdasem kasutamine mõjub looduskeskkonnale leebemalt ning tekitab eeldatavasti ka ühiskonnas vähem vastuolusid. Tänapäeva ühiskonnal on aga paratamatult üha suurenev vajadus metsa ja sealt saadavate hüvede järele ja selleks, et kõike seda pakkuda, on vajalik nii metsa paremini kaitsta kui ka tänapäevasel viisil kasutada,“ sõnas Pomerants.
Seadusega alandatakse raiumiseks lubatavate viljakates kasvukohtades kasvavate kuusikute keskmist vanust praeguselt 80 aastalt 60 - 70 aastani. Täna kehtiva seadusega seatud raievanused ei võimalda alati majandusmetsade viljakate boniteediklasside kuusikuid optimaalses eas kasutusse võtta, seetõttu halveneb juure- ja tüvemädanike tõttu puidu kvaliteet. Üle 80% erametsade ning 55% riigimetsa Ia ja I boniteediklasside kuusikutest, mis raievanuse alandamisel oleksid justkui täiendavalt raieküpsed, on juba praegu võimalik raiuda küpsusdiameetri alusel. Muudatus puudutab u 4200 ha metsamaad (0,2% Eesti metsadest), millest 3000 ha on riigimets.
Eesti metsade elurikkuse kaitseks tagatakse vastukaaluks salu- ja laanemetsade range kaitse täiendavalt 27 000 ha ulatuses. Vastavad alad on leitud riigimaadel ning RMK on peatanud seal metsade majandamise.
Lisaks soodustatakse seaduse muudatustega lageraiele alternatiivsete raieliikide – turberaiete ja valikraie – kasutamist, leevendades nendele seatud piiranguid. Turberaie ühe alaliigi aegjärkse raie järgmist järku võib edaspidi teha iga 10 aasta asemel iga 5 aasta tagant, mis on optimaalne metsa uuenemise periood. Valikraie puhul võib edaspidi häilu (raieala) läbimõõt olla 20 meetrit sõltumata puistu kõrgusest. Metsaelustiku mitmekesisuse säilitamiseks kehtestatakse vastukaaluks turbe- ja valikraie leevendamisele säilikpuude jätmise kohustus ka turbe- ja valikraietel, praegu on see kohustus vaid lageraiel.
Edaspidi võimaldatakse kaitset kõigile vääriselupaiga kontseptsioonile vastavatele aladel ning lähtutakse eelkõige ökoloogilistest väärtustest, mitte ala suurusest ega selle paiknemisest väljaspool kaitstavaid loodusobjekte. Muudatustega kaotatakse senine suuruse piirang 7 hektarit ning vääriselupaikadeks loetakse ka kaitsealadel asuvad vääriselupaigad. Lisaks riigimaadele muudetakse vääriselupaikade kaitse kohustuslikuks ka avalik-õiguslike juriidiliste isikute maadel.
Olulise muudatusena on kavas välistada ka olukord, kus metsaomandi kasutamine on seatud sõltuvusse piirinaabrite otsustest ja tegevusest. Muudatuse järel on mõlemal metsaomanikul võimalik raiuda ühel ajal seadusega maksimaalselt lubatud ulatuses. Kuna keskmine lageraielangi suurus on umbes 1,5 ha, siis on suurte lagedaks raiutavate alade tekkimise võimalus minimaalne. Lageraiealadel metsa uuendamine on tagatud seadusega.
Muudatusi arutati huvigruppidega ja käsitleti Metsandusnõukogus nii 2016. aasta kevadel kui käesoleva aasta alguses.
Seadus on planeeritud jõustuma 1. juulil 2017.
