Valitsus arutas avaliku sektori töökohtade Tallinnast väljaviimise plaani
„Valitsuse eesmärk on suurendada riigiasutuste kohalolekut üle Eesti ning muuta piirkondade tööturgu mitmekesisemaks. Seni oleme harjunud, et Tallinnast väljaspool on eelkõige need riigitöötajad, kes pakuvad elanikele otsest teenust. Tehnoloogia ja e-teenuste areng võimaldab ka nn tagatoa ametnikel töötada ning elada endale meelepärases piirkonnas üle Eesti," ütles riigihalduse minister Mihhail Korb.
Töökohtade viimisel maakonnakeskustesse olid fookuses eelkõige keskvalitsuse asutused, kus möödunud aastal töötas ligikaudu 55 000 inimest, neist 45 protsenti Tallinnas. Piirkondadesse hakatakse viima eelkõige neid töökohti, mis oma igapäevase töö korraldamisel ei sõltu asukohast. Pealinnast ei plaanita välja viia põhiseaduslikke institutsioone, ministeeriume ning pealinna ja lähiümbruse elanikele ning ettevõtetele teenuseid pakkuvad asutusi. Laiemat pilti arvestav analüüs viidi läbi juba 2016. aastal riigiülesannete analüüsi koostamise raames.
“Plaani koostamisel võeti arvesse kolme olulist aspekti: avalike teenuste kvaliteet peab säilima, ümberkorralduste maksumus peab jääma mõistlikkuse piiridesse ning konkreetses piirkonnas peab olema eeldusi vajalike töötajate leidmiseks,” märkis Mihhail Korb.
Töökohti hakatakse suuremalt jaolt piirkondadesse viima juba konkreetses linnas asuva riigiasutuse harukontorit laiendades või tuuakse asutus osaliselt, näiteks terve üksusega, uude asukohta. Harukontori laiendamise lahendust on varasemalt kasutanud näiteks Riigi Tugiteenuste Keskus, kellel on kontorid lisaks Tallinnale Tartus ja Viljandis.
Kõigepealt kaardistab ja analüüsib Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koos iga ministeeriumiga konkreetse piirkonna kinnisvaralisi võimalusi maakonnakeskustes ja linnades arvestades töökohtade loomiseks vajalikke tingimusi. Seejärel teeb RKAS ettepanekud töökohtade paigutamiseks piirkondades nii, et see asutuse tegevust võimalikult vähe pärsib. Sealjuures püütakse leida võimalusi paigutada erinevad riigiasutused ühte hoonesse, et asutuste vahel sünergiat tekitada. Seejärel saavad asutused hakata ette valmistama töökohtade üleviimise protsessi, mis plaanitakse lõpule viia 2019. aastaks.
Töökohtade Tallinnast väljaviimise arutelul tõstsid kabinetiliikmed esile vajadust täiendavalt analüüsida kaugtöö töökohtade loomise võimalusi. Riigihalduse minister sai ülesandeks analüüsida koostöös teiste ministeeriumidega kaugtöö korraldamise senist praktikat ja esitada kaugtöö laiendamise võimaluste ettepanekud valitsuskabineti nõupidamisele.
