Olle Horm: Eestis on ainsana seakasvatus vähenenud
Eestlane on hakanud üha rohkem sealiha sööma, samas sigade arv on kolmandiku võrra kukkunud, nii et sisse tuleb vedada üha rohkem importliha.
Vene turu ärakukkumine ja Aafrika seakatku levik on meie seakasvatusele laastavalt mõjunud. Praegu on meil alles veel 278 744 siga, veel 2014. aastal oli sigu 374 252.
Samas tõi Olle Horm esile, et Euroopa Liidus tervikuna pole seakasvatust vähendatud.
„Euroopa Liit toodab 7-8% rohkem oma turu vajadustest, ainuke, kes on vähendanud seakasvatust, on Eesti,“ rääkis Horm. Ta selgitas, et Euroliidu ületoodang on leidnud Venemaa asemel tee Hiinasse. Kui Vene turg läks kinni, toimus vaid järsk hinnalangus kogu Euroopa Liidus
Horm lisas, et kõige rohkem on tal kahju sellest, et väikesed seafarmid alla 100 seaga on Eestist täielikult kadumas, nende osakaal on vaid 0,4%.
Nüüd suudab kodumaine seakasvatus varustada oma elanikke sealihaga umbes 80 % ulatuses, ülejäänu tuleb Eestisse importida.
„Viiendiku osas tarbime importliha ja kodumaiseid sigu on meil puudu 25-30%. Oma tarbijate vajadused suudame katta vaid veiselihaga,“ nentis Atria Eesti juhatuse esimees. Eesti ekspordib lihatooteid 102 mln euro eest ja impordib 125 mln euro eest.
Samas on tarbijad hakanud üha rohkem liha ja lihatooteid sööma, nii tulebki tööstustel osaliselt ka importliha kasutada. Aastas süüakse ühe elaniku kohta umbes 77 kg liha. Tarbimise kasv on aastas olnud umbes 7 kg elaniku kohta.
Küllap oma osa on ka selles, et toodete hinnad on läinud taskukohasemaks ja lihatööstused pingutavad selle nimel, et hõrkude uudistoodetega turgu võita. Valmistoodete turg on kasvanud viimase aastaga 2,5%. Nii näiteks on Atria Eesti toonud turule uudistootena Maks ja Mooritsa uue hakkliha, mis sisaldab riivitud porgandit.
Suvetootena pakutakse ka kolme sibula šašlõkki, paprika-grillvorste ja kanepi-toorvorstikesi lambasooles. Müügis on ka uus liharikas tootesari 77,7%.
