Maaelu arengukavast saab edaspidi toetada ka Tori hobumajanduskeskust

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks Eesti maaelu arengukava 2014-2020 muudatused, sh eelarve muudatused kokku ligikaudu 14,5 miljoni euro ulatuses. Olulisemate muudatusena luuakse võimalus Tori hobumajanduskeskuse toetamiseks ning põllumajanduse suurandmete pikaajalise programmi rahastamiseks arengukava eelarvest.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on Tori hobumajanduse keskus hea näide kohaliku omavalitsuse, maakonna ja sektori kokkuleppest sektoriüleseks investeeringuks. „Tori hobusekasvanduse väljaarendamine aitab suurendada nii piirkonna atraktiivsust kui ületada mitmed hobusektori arengutakistused. Arengukava muudatustega luuakse võimalus rahastada hobumajanduskeskuse investeeringuid muude rahaallikate kõrval ka maaelu arengukava eelarvest,“ ütles Tarmo Tamm.

Teise peamise muudatusena nähakse arengukavas ette uus, põllumajanduse suurandmete pikaajaline programm, mille eesmärk on erinevates registrites ja andmebaasides sisalduvate andmete sujuv sidumine.

„Baasandmete koondamine ja sidumine võimaldab põllumajandussektori olukorda edaspidi senisest täpsemalt analüüsida. Põllumeestele annab see tulevikus parema baasinfo majandamisotsusteks, aidates seeläbi kaasa nii tootlikkuse kui ettevõtlustulu kasvule,“ ütles Tamm. „Kindlasti on andmete koondamisel aga pikemas perspektiivis ka positiivne keskkonnamõju, sest võimaldab näiteks paremat taimekaitsetööde planeerimist ja täpsemat väetamist.“

Tegemist on maaelu arengukava 2014-2020 teise muudatuste paketiga, millega tehakse muudatusi kokku kaheksa meetme eelarvetes. Olulisemad muudatused maaelu arengukava 2014-2020 meetmetes on:

• meetme 1 „Teadmussiire ja teavitus“ tegevuse liiki 1.4 „Pikaajalised programmid“ täiendatakse uue, põllumajanduse suurandmete pikaajalise programmiga, kogueelarvega 2,5 miljonit eurot.

• meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse“ tegevuse liigi 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks“ sihtgruppi täiendatakse loodava Tori hobumajanduskeskusega, maksimaalse toetussummaga kuni 2,45 miljonit eurot eelarveperioodi jooksul.

• meetme 6 „Põllumajandusettevõtete ja ettevõtluse areng“ tegevuse liigi 6.4 „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas“ sihtgruppi täiendatakse loodava Tori hobumajanduskeskusega, maksimaalse toetussummaga kuni 200 000 eurot programmperioodi jooksul.

• meetme 10 „Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede“ tegevuse liigi 10.1.2 „Piirkondlik veekaitse toetus“ senine puhveralade rajamise alategevus asendatakse maa rohumaa all hoidmise alategevusega.

• meetme 11 „Mahepõllumajandus“ kogueelarvet suurendatakse 4,23 miljoni ja meetme 14 „Loomade heaolu“ eelarvet 1,67 miljoni euro võrra.

• meetme 12 „Natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiivi kohased toetused“ tegevuse liigi 12.2 „Natura 2000 toetus erametsamaale“ raames laiendatakse toetusõiguslikku ala väljaspool Natura 2000 ala paiknevale sihtkaitsevööndis asuvale erametsamaale, millega lisandub kuni 5000 hektarit toetusõiguslikku ala.

• meetme 16 „Koostöö“ tegevuse liigi 16.0 „Innovatsiooniklaster“ kogueelarvet suurendatakse 1,6 miljoni euro võrra põllumajanduskeskkonna ja mulla innovatsiooniklastri jaoks.

Raha meetmete eelarvete suurendamiseks tuleb arengukava siseselt seni vähem aktiivse rahakasutusega meetmete arvelt. Maaelu arengukava 2014-2020 muudatusettepanekute osas on kõigi huvigruppide esindajatega konsulteeritud arengukava seirekomisjonis. Vabariigi Valitsuse heakskiidu saanud muudatused esitatakse heakskiitmiseks Euroopa Komisjonile.

Veebruari lõpu seisuga on arengukava ligi 993 miljoni euro suurusest eelarvest toetuse saajatele välja makstud enam kui 229 miljonit eurot ehk ligikaudu 23 protsenti.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Maaelu arengukava 2014-2020 keskendub kuuele valdkonnale – teadmussiire ja innovatsioon, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond, ressursitõhusus ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.