Die Zeit: Hjalmar Mäe oli pruun baltlane
Hjalmar Mäe (1901-1978) on tuntud just selles rollis, mis tal oli Teise maailmasõja aegses Eestis, ent Saksa väljaande tähelepanu on köitnud eelkõige hilisem aeg.
„Hjalmar Mäe sai kiiresti Austria kodakondsuse ja kulisside taga oli tegemist ÖVP (konservatiivse Austria Rahvapartei -toim.) mõjuka nõuandjaga,“ kirjutas ajakirjanik Herwig H. Höller.
Artikli järgi oli just Mäe üks neid, kes saavutas sõja järel Nürnbergis surma mõistetud kõrge SS-lase Martin Sandbergeri armuandmise ja hiljem vabastamise, kasutades selleks häid suhteid Saksamaa kantsleri Adenaueri kantseleiülema Hans Globkega. Sandberger suri 2010. aastal.
Kogenud spetsialist
Mäe leidis Austrias ja Saksamal rohket tegevust kui kogenud ekspert kommunismi ja Nõukogude Liidu teemadel.
„Tema mõtted osutusid huvipakkuvaks. 1952. aastal tänas Hans Ritter von Lex, Saksa föderaalvalitsuse riigisekretär Mäed tema ettepanekute eest, kuidas keelustada Saksamaa komparteid KPD“, kirjutas Die Zeit.
„Enam kui kümme aastat pidas ta diskreetset kirjavahetust Konrad Adenaueri esindajatega ja augustis 1963 kohtus ta ka föderaalkantsleri enesega, et arutleda Nõukogude Liidu üle“.
Mäe kirjutab ise oma mälestustes “Kuidas kõik toimus”, et Saksa liidukantsler Adenauer saatis talle 1965. aastal oma mälestusteraamatu esimese köite, pühendusega ning et “võisin olla neliteist aastat temale kaastööliseks ja nõuandjaks.”
Mäe sõbrunes sõjajärgselt ka Austria Steiermarki piirkonna kohaliku Rahvapartei juhi Josef Krainieriga, ning koos abikaasaga otsustati neile juba 1949. aastal anda Austria kodakondsus.
Tõrge tekkis riigi siseministeeriumis, ning Austria saatkond Stockholmis hakkas uurima, mis mees see Mäe on, leides, et teda peeti väliseestlaskonnas natside kaastööliseks.
Kuid 1952. aastal sai Mäe oma uue passi kätte. „Van der Bellenite (ehk Austria tänase presidendi -toim) perekond, kel poliitilist pagasit koormaks ei olnud, pidi ootama 1958. aastani,“ võrdles Die Zeit.
Austria föderaalkantsler Josef Klaus kasutas samuti Mäe nõuandeid välispoliitilistes küsimustes. „Mulle üllatuseks märkis dr. Klaus pärast valitsuse istungit, et ta on hästi informeeritud Nõukogude Liidu sündmustest dr. Mäe poolt,“ kirjutas Austria välisministeeriumi riigisekretär Carl Bobleter 1966. aasta märtsis, märkis Die Zeit.
Uurimine sumbus
Mäe vastu üritati Austrias mitu korda sõjaaegse rolli asjus kriminaaluurimist algatada, ning 1961. aastal see Grazi linnas ka käivitati, ent 1965. aastal lõpetas selle Austria justiitsministeerium. Teine kord algagati uurimine 1966, ent ka see lõppes viljatult.
President Lennart Meri eestvõttel loodud Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon (tuntud ka kui nn Max Jakobsoni komisjon) leidis oma raportis Saksa okupatsiooniaja kohta 1941-1944, et Hjalmar Mäe on üks neid isikuid, kes oma ametikoha tõttu jagab vastutust koos Saksa ametiasutustega Eestis toime pandud kriminaalsete tegude eest.
Põhjalik artikkel Hjalmar Mäest ilmus Saksa nädalalehe Die Zeit Austria versioonis tänavu jaanuaris.
