Pakendiaktsiis võtab iga Eesti elaniku taskust 11 eurot
Rahandusministeeriumi poolt planeeritav uus pakendiaktsiis võtab iga Eesti elaniku taskust aastas keskmiselt 11 eurot, vähendab ettevõtete konkurentsivõimet ning suurendab ebavõrdsust.
Rahandusministeerium on välja töötamas uut pakendiaktsiisi, mida hakatakse koguma Eestisse toodavate pakendikoguste pealt. Igal aastal on planeeritud riigi eelarvesse laekuma 15 miljonit eurot. Kuna kõik lisanduvad maksud kajastuvad ühel hetkel toodete lõpphinnas, tähendaks see kõigi Eesti elanike vahel ära jagatuna 11 eurot aastas.
Kaubandus-tööstuskojas toimunud avalikul ümarlaual ütles Salvesti nõukogu esimees Veljo Ipits, et näiteks toiduainetööstuste marginaalid on suhteliselt väikesed ning kõikide valitsuse poolt praegu planeeritavate maksude enda arvelt kinni maksmine ei ole jätkusuutlik. Lisaks peavad toidutööstused tagama toodete säilivuse ja ohutuse transpordil, mistõttu pole võimalik pakendite kogust ja materjali oluliselt muuta. „Pered ja leibkonnad muutuvad järjest väiksemaks ja toidutööstustelt nõutakse järjest väiksemate koguste ja portsjonitega pakendatud kaupu. See aga tähendab automaatselt suuremaid kulusid pakenditele,“ lisas Ipits. „Paljud ministrid on rõhutanud, et nende soov on ettevõtlust toetada, aga seda tegevust alustakse uute maksude kehtestamisega.“
Hulgikaubandusettevõtte Kodupaber juhi Marge Lambuti sõnul on nende tänane kulu pakendite taaskasutusele samaväärne ühe spetsialisti palkamisega aastaks ajaks. Uus aktsiis suurendaks seda kulu 30-60%. „Lisaks rahalisele kulule on tegemist märkimisväärse ressursikuluga, pakendite deklareerimine võtab täna juba minimaalselt 15 tööpäeva aastas. Samal ajal on turul umbes 30% neid ettevõtjaid, kes ei deklareeri oma pakendeid ning saavad seetõttu oma tooteid odavamalt müüa,“ ütles Lambut.
Ettevõtete hinnangul ei ole tänane järelevalve piisav, mida kinnitab asjaolu, et täna on end registreerinud pakendeid käitleva ettevõttena 4000 ettevõtet. Ainuüksi hulgikaubandusega tegelevaid ettevõtteid, kes ei saa oma tooteid müüa pakendeid kasutamata, on Eestis 6900 ettevõtet. Lisaks jaekaubandus, toidu- ja joogitööstus, ehitus, keemiatööstus jne. Seega ei tasu suur osa pakendeid turule toovaid ettevõtteid mingisuguseid keskkonnamakse ega taga pakendite taaskasutust.
„Riigikontroll tõi oma 2010. aasta auditis välja, et pakendiaktsiisi üle on järelevalve äärmiselt puudulik, mille hinnaks on miljard krooni ehk 66 miljonit eurot. See number on, nagu märkate, selgelt suurem kui uue maksuga loodetav täiendav laekumine 15 miljonit eurot aastas,“ ütles vandeadvokaat Villy Lopman. „Tänaseks ei ole järelevalve mõttes olukord sisuliselt muutunud. See on nagu annetus, sest kontroll on minimaalne. Kui olemasolev süsteem ei toimi ja riik ei saa raha kätte, siis ei ole mõtet lisada uut maksu lootuses, et see toimiks.“
Eesti Taaskasutusorganisatsiooni juht Üllar Huik rõhutas, et kavandatav aktsiis ei täida eesmärki keskkonnakaitse seisukohast, ei ole suunatud pakendite liigiti kogumisele ja taaskasutamise tõhustamisele.
Ettevõtjad leiavad, et kavandatav aktsiis täidab ainult riigieelarve tulude kogumise eesmärki ning paneb kavandatav pakendiaktsiis ausad pakendiettevõtjad veelgi ebavõrdsemasse konkurentsipositsiooni nii Eestis kui välisriikides ja tõstab koos kõikide muude ettevõtjatele suunatud maksudega märkimisväärselt toodete hindu tarbijatele.
