FOTOD: Eestimaalane on kodumaise linnuliha usku
Eestimaalaste üha suurenevat nõudlust hõrgu kanaliha järele rahuldab siinne broileritööstus nimetusega Tallegg, mille kokku 11 kanafarmist siirdub gurmaanide lauale aastas 11,5 miljonit broilerit.
Talleggi näol on tänapäeval tegemist Soome kontsernile HKScan (Soome ettevõtte HK Ruokatalo ja Rootsi farmerite ühenduse poolt loodud toidutööstus) kuuluva ASiga HKScan Estonia, mille tootmisüksused on Harjumaal Tabasalus asuv kanaliha töötleja Tallegg ja Lääne-Virumaal Roodeväljal asuv sea- ja veiseliha tooteid valmistav Rakvere LK, lisaks Viljandimaal Mäeltkülas paiknev seakasvatuskompleksi keskus AS Rakvere Farmid (kunagine EKSEKO).
Kana süüakse üha rohkem
Kõikvõimas statistika näitab, et eestimaalane sööb aasta-aastalt järjest rohkem kanalihast hõrgutisi. Ja ka Talleggi toodangumaht liigub aeglases tõusvas joones. Eesti linnuliha eksport aga on viimastel aastatel vähenenud. Seda nii mahuliselt kui rahalises vääringus. Eks siit saab siis järeldada, et oma inimesed söövad lihtsalt suurema osa toodetavast kanalihast ise ära, piiritagusele rahvale jääb üha vähem.
Mis kanaliha importi puutub, siis see on viimasel kolmel-neljal aastal püsinud suhteliselt stabiilsel tasemel, jäädes aastas 17 500–18 600 tonni vahemikku. Talleggi aastatoodang ulatub ligi 20 000 tonnini. Tallegg müüb kanaliha ka Eestist välja, sissetoodud lihast tehakse aga ka üksjagu valmis kanalihatooteid ja pooltooteid.
Selline vahekord on üldiselt püsinud kogu viimase kümnendi jooksul, küll on riigid, kust kana meile tuleb, aja jooksul mõnevõrra muutunud. Praegu näiteks on meie rahva toidulaual Talleggi kana kõrval arvestataval kohal Leedust ja Lätist pärit kanaliha.
Tallegg tutvustab ennast kui ainult kodumaal kasvatatud kanu tootev ettevõte, kusjuures ka suurem osa broilerite söödaratsioonist pärineb Eestimaa põldudel kasvanud teraviljast. Lisaks jõusöödale, mida kulub aastas 38 tonni, saavad nuumkanad veel täisteranisu ja rapsišrothi. Viimane ostetakse Hollandist börsikaubana. Kontsernil on siin ka oma söödatehas, suurim kanafarm asub Rannamõisas, uusim farm Väike-Maarja lähistel kaarmas, haudejaam Lool. Tallegi kanad on broileri ristandi, rossi tõugu.
Tallegg hindab oma kana parimaks
HKScan Estonia kvaliteedijuht Priit Dreimann märgib, et põhimõtteliselt ei ole Eestis koorunud kana Leedu omast parem ega halvem, aga kodumaise kanaliha eelis on siiski selles, et seda pole tarvis viis-kuus tundi autofurgoonis vedada. Ehk siis Talleggi kanatoode jõuab sööjani lihtsalt kiiremini ja on selle võrra värskem.
„Maaülikoolis tehti doktoritöö raames uuring, kus võrreldi Eestis ja Leedus poelettidelt juhuslikult võetud kanalihatooteid ja leiti, et Eesti omade mikrobioloogilised näitajad on paremad,“ räägib Dreimann. „Samas – ka Leedu kana on tarbijale ohutu.“
Ettevõtte linnukasvatusdivisjoni direktor Eve Samuli kiidab kanade pidamistingimusi, öeldes, et kanalates on turbaallapanu ja kanadel on seal oma eluajal hea olla, nende tervise järele valvab kaks veterinaararsti koos abilistega, võõraid kanalate territooriumile ei lubata ja üldse püütakse vältida sinna väljastpoolt võimalikult vähe n-ö võõraid asju viia. Päevas võib kooruda kuni 27 000 tibu, aga Samuli sõnul on ka n-ö tühje päevi, kus koorub vaid mõni üksik tibu.
Tõsi, broileri eluiga on ikka masendavalt lühike – koorumisest tapamajani kulub vaid keskmiselt 32 päeva. Kuked ja kanad on segamini, keegi neil spetsiaalselt vahet ei tee, tapale minevatest boileritest on kukkedel ehk veidi suurem eluskaal.
„Meie tootmisprotsessi põhimõte on farmist lauale. Mis tähendab, et hea maitsega hõrgu linnuliha saamise protsess algab kana kasvatamisest,“ kirjeldab Samuli. „Siin on oluline ka kiirus, tapamajast pakendamiseni ei kulu kindlasti üle tunni, seejärel siirdub toodang kas rakvere või Riia logistikakeskusse. Nii et täna õhtul tehasest väljunud toode on hommikul poes, õhtul aga juba kellegi toidulaual.“
Nii on ka kõikidel Talleggi pakenditel kirjas, millisest farmist selles sisalduv kana pärit on.
Tööstus pidevalt uuenduste otsinguil
HKScan Estonia kategooriajuht Heli Sepp ütleb, et kuna tarbija seisukohalt on oluline teada, palju on ühes või teises tootes põhikomponenti, siis vastavalt sellele n-ö disainitakse ka Talleggi tooteid. Maitsestamises on näiteks suund vaid pipra ja soola kasutamisele, ka see, et tervislik on nn ühe komponendi toit.
Sepa sõnul on kõige popimad kanalihatooted poes juba küpsetuskotis olev maitsestatud ahjukana ning jahutatud broilerifilee.
„Tarbija ootab toidutootjalt uuendusi. Nii võtsime marinaadis kanalihade jaoks kasutusele uudse püsti seisva kilepakendi senise plastmassämbri asemel. See võtab ka hiljem jäätmena palju vähem ruumi,“ iseloomustab Sepp ettevõtte tootearenduse suundi. „Pakendi uuendamine iseenesest tootele hinda ei lisa, sest kasvõi juba transportimisel võtab see vähem ruumi ja võimaldab kokkuhoidu.“
Märtsikuus maksis Talleggi jahutatud broileriliha kauplustes keskmiselt 2,42 eurot, piiritagune analoog aga 2,04 eurot. Kui 2005. aastal söödi Eestimaal ära 18 600 tonni linnuliha, siis 2015. aastal oli linnuliha tarbimine kasvanud ligi 25 000 tonnini aastas. Tunamullu söödi Eestis üldse rekordiliselt palju liha, koguni 74,6 kg inimese kohta aastas, linnuliha osakaal jäi sealjuures 24,7 kg kanti.