Miks Eestis ei ole teine ülestõusmispüha riigipüha?

Paljudes riikides on ülestõusmispühad ka riigipühad, kuid selle pikkus erineb riigiti. Eestis on riigipühaks kuulutatud ülestõusmispühadele eelnev suur reede ja ülestõusmispühade esimene püha. Mitmel pool Euroopas on riigipüha ka ülestõusmispühade teine püha, kuid riigikogus on sellekohased ettepanekud korduvalt tagasi lükatud põhjendusega, et Eestis on kirik ja riik lahus ning Eesti ei ole kristlik riik.

"Riiklike pühade juurde tegemisel peab olema ühiskonna jaoks tervikuna pühalik põhjus. Kirikupühade puhul on minu veendumuse kohaselt parajus saavutatud, jõulud on taasleitud ka paljudes neis peredes, kes need Vene ajal unustasid, lihavõtted tehtud munapühadest pikemaks usulise sisu meenutamiseks ja kombetalituse lihtsustamiseks. Midagi vaimset esmapäevaga ei lisanduks, see oleks vaid vaba päev ilma tähenduseta enamuse jaoks," leiab Jürgen Ligi.

Euroopa Liidus on 25 riiki, kus ülestõusmispühade teine püha on vaba päev ning näiteks pangatehingud sel päeval ei toimi.

Lisaks Eestile pole töötajaile võimaldatud teisel ülestõusmispühal vaba päeva ka Hispaanias, Maltal, Portugalis, Valgevenes, Moldovas, Montenegros, San Marinos ja Türgis.

"Paindlikud kokkulepped nendega, kelle jaoks ületõusmispüha pidamine südamelähedasem, saab aga teha tööandjaga," usub Ligi. "Peame arvestama sedagi, et usupühade seadustamine tekitab juurde uut survet ka kaugemate usundite ja kirikute eelistusel."

2011. aastal algatas opositsioonis olnud Keskerakonna fraktsioon eelnõu, millega oleks teine ülestõusmispüha kuulutatud riigipühaks ning sellega vabaks päevaks ka Eestis, kuid valitsus lükkas selle tagasi. Ka sotsiaaldemokraadid on avaldanud teise ülestõusmispüha riigipühaks kuulutamise mõttele poolehoidu. Kumbki erakond tänavu seda küsimust kommenteerida ei soovinud.