Koolide tulevik: loovainetes hindeid ei panda?

Kuna muusikas, kunstis, tööõpetuses ja kehalises kasvatuses on õpilaste anded erinevad, ei tasuks vähem andekaid seepärast ka kehva hindega karistada, leitakse Tartus.

“Asja mõte on mitte võtta õpilastelt motivatsiooni. Et kui kunstis kätt pole, ei peaks nad tundma hirmu, et saavad halva hinde,” selgitab Raivo Raave, Tartu linna haridusosakonna juhataja. Raave sõnul asendub numbriline hindamine sõnalise hindamisega, kus lapsed ja nende vanemad saavad hoopis parema tagasiside lapse arengu kohta. Tartu haridusjuhi sõnul on eesmärk mõne aasta jooksul kõigis koolides minna loovainetes üle numbrivabale hindamisele. “Idee, et hinded võiks ära kaotada, küpses tükk aega, ning kui mõne aasta eest oli Tartus koolireform ja toimusid koolis suured muutused, mõtlesime, et teeme siis selle ka ära,” räägib Karin Lukk, Tartu Kivilinna kooli direktor, idee üks eestvedajaid Emajõelinnas. Juba kolm aastat pole nad esimeses kolmes klassis numbrilisi hindeid pannud üldse, 4.–9. klassis aga loovainetes. Ülejäänutes siiski pannakse, kuna neis tuleb põhikooli lõpuks saavutada mingi kindel tase ja miinimumnõuded peavad olema täidetud.