Linnarahvas tõuseb Keila kaitseks rahvahääletusele

Keila linna sunnitakse vägisi liituma Paldiski linna ja lähivaldadega, mistõttu linnavalitsus korraldab sel nädalavahetusel rahvahääletuse sundliitmise poolt või vastu.

Haldusreformiga jäi 10 000 elanikuga Keila linn esialgu iseseisvaks üksuseks, nüüd aga otsustas valitsus ootamatult sundliita Keila linna kujuneva Lääne-Harju vallaga, kuhu peaksid koonduma Paldiski linn, Keila, Padise ja Vasalemma vald. Vabariigi Valitsuse vastav otsus 9. veebruarist on tekitanud linnaelanike seas kõva vastuseisu ja protesti.

„Oleme endiselt seda meelt, et Keila linn peaks jätkama iseseisvana, linn on endaga hästi toime tulnud, meil on kõik halduskriteeriumi nõuded täidetud. Me ei näe mingit põhjust, miks peaks hästi toimivat omavalitsust lammutama hakkama,“ teatas Keila linnapea Enno Fels.

Linnapea hinnangul vastab Keila linn kõigile haldusreformi nõuetele, et tegutseda edasi iseseisva üksusena: elanikke on kaks korda rohkem kui miinimum ette näeb ja linn on hästi toime tulnud. Linnavalitsus on tellinud advokaadibüroolt Sorainen uuringu Keila linna sundliitmise õiguspärasusest, samuti sundliitmise mõju uuringu firmalt Hendrikson&Ko.

„Kuna valitsus on teinud oma otsuse deklaratiivses vormis, olime sunnitud tellima ise vastavad uuringud,“ selgitas Keila linnapea Enno Fels.

Sel pühapäeval ja esmaspäeval toimub linnas ka rahvahääletus: avatud on küsitluspunktid Keila Kultuurikeskuses ja Keila Tervisekskuses, linna-aktivistid moodustavad toetusgruppe sotsiaalmeedias, kutsudes Interneti teel hääletama.

„Meie oleme huvitatud sellest, et Keila iseseisvus säiliks,“ teatas põline Keila elanik Mairoos Kala. „Ühendamise eesmärk peaks olema see, et midagi muutub paremaks, ma ei näe, et selle liitmisega midagi paremaks muutub,“ rääkis Kala. Sundliitmise pahupoole tõid esile ka linnakodanikud Aare Lepikson ja Keiu Valge.

„Praegused haldusreformi seadused ja selgitused ei veena meid, et sundliitmine on vajalik. Mulle tundub, et see survestamine on väga poliitiline, ühe piirkondliku erakonna võimuhaaramise katse,“ tõi esile Aare Lepikson. Ta rõhutas, et vägisi sundimine ei too head koostööd.
Keiu Valge rääkis, et keegi linnaelanikest ei saa aru, kust ja miks selline otsus on tulnud.

„Keila linna inimestele ei tõuse sellest liitmisest mitte mingit kasu,“ tõi esile Valge. Valge kardab, et sundliitmise tulemusel kaovad näiteks lasteaiakohad, sest siis hakkavad vallaelanikud oma lapsi pigem Keilasse tooma, kui jätavad näiteks Padise lasteaeda. Sel juhul tuleks hakata linna juurde ehitama lasteaiakohti, rohkem linna investeerima, nii et vallakeskustesse enam investeeringuid ei jätkuks.

Keila liitmine ei ole seadusega kooskõlas

Vandeadvokaat Allar Jõks, kes koostas Keilale sundliitmise õigusliku analüüsi, selgitas, et Keila linna liitmine nelja omavalitsusüksusega ei ole haldusreformi seadusega kooskõlas. „Selline Keila linna sundliitmine on vastuolus seaduse mõttega ja ka ebaõiglane,“ selgitas Jõks. Ta lisas, et paljud sundliitmised, mida Vabariigi Valitsus teeb, on täiesti põhjendatud, samas mõned mitte.

Keila linna sundliitmise kõige suurem vastuolu seisnes Jõksi hinnangul selles, et see ei too kaasa mitte ühtki positiivset mõju.

Sundliitmise loogika on üles ehitatud selliselt, et kõigepealt liidetakse need vallad, mis pole mitte midagi teinud vabatahtliku ühinemise korral. Valitsus tohib liita kriteeriumidele vastavaid valdu ainult juhul, kui esialgne liitmisprotsess pole tulemust andnud.

„Ainult siis võinuks Keila linna liita, kui see neljane vald – Keila vald, Padise vald, Vasalemma vald ja Paldiski poleks kriteeriume täitnud, aga nende kriteeriumid on täidetud,“ selgitas vandeadvokaat. Samuti on iseseisva üksusena kõik haldusreformi kriteeriumid täitnud ka Keila linn.

Jõks tõi esile, et kriteeriumidele vastava üksuse liitmine kriteeriumidele mittevastavate valdade-linnadega on lubatud ainult siis, kui see toob kaasa positiivse mõju Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lg 5 järgi. Selle seaduseparagrahvi järgi peaks Keila linnale liitumisega kaasnema positiivne mõju. Näiteks ajalooline põhjendatus, et kas kunagi on olnud üks kihelkond .“Sellist moodustist ei ole kunagi olnud, järelikult ajaloolist põhjendatust ei ole,“ tõi näiteid Allar Jõks. Ei ole ka elutingimustele või elanike ühtekuuluvusele liitumisega kaasnevat positiivset mõju.

„Väheusutav, et selline liitumine on elanike ühtekuuluvusele positiivne, sest mis ühendaks Padise inimesi, Keila linna ja Paldiski linna inimesi,“ arutles Allar Jõks. Lisaks tuleb hinnata, kuidas see mõjutab hariduse, transpordi korraldust, haldussuutlikkust. „Sellest ei piisa, kui mõju on neutraalne, see peab olema positiivne,“ rõhutas Jõks. „Kui mõju on negatiivne, siis see liitmine ole põhjendatud.“

„Kõike mõjusid kokku võttes ei ole Keila linna liitmine antud juhul haldusreformi seadusega kooskõlas, kuna haldusreformi kriteeriumidele vastab see teine ühendatav omavalitsus ka Keila linnata,“ tõi esile Allar Jõks. Ka firma Hendrikson ja Ko uuringust nähtus, et sundliitmisest Keilale positiivset mõju ei ole. Linnapea Enno Fels rääkis, et sundliitmise ühe põhjusena tuuakse välja, et Keila võiks olla kõigile liidetavatele tõmbekeskuseks, aga selle pärast ei pea piire muutma, keskused võiksid ka mujal olla, et vähendada ääremaastumist.

“Keskused võiksid olla ka Kloogal või Vasalemmas,“ ütles Jõks arutles Fels.

Vaieldakse kohtuni välja

Nädalavahetusel toimuva rahvahääletuse tulemusena selgitatakse välja rahva tahe, selle põhjal otsustab ka Keila linna volikogu, kas öelda kindel ei sundliitmisele. Kui volikogu otsus on eitav, pöördutakse vabariigi valitsuse poole vastava taotlusega, et linn soovib jätkata iseseisva üksusena. Kui valitsus ei rahulda seda ostust , tuleb pöörduda kohtusse.

Allar Jõks on kindel, et Keila linna sundliitmine kaevatakse kohtusse, kui Vabariigi Valitsus oma seisukohast ei tagane. Sellise sundliitmise suuremat negatiivset mõju näeb vandeadvokaat selles, kuidas suurvaldade loomisega joonistatakse uusi valimisringkondi, nii et erakonnad saaksid sügisel toimuvatel KOV volikogude valimistel paremini võimu võtta.

„Viies väikevallas ei ole see väga võimalik. Aga praegu viid sinna suurde loodavasse valda väga populaarse näitleja, sportlase või lihtsalt toreda inimese ja ta viib oma sabas kümneid inimesi volikogusse kokku. Tulemus on see, et kohalikud inimesed ei pääse volikokku,“ arutles Allar Jõks.

Ta arvas, et üks põhjus Keila linna sundliitmiseks suurvalla külge võib olla ka see, et arvestati ka lähenevate valimistega.

„Vaadati ka seda, kuidas valimistulemus võiks olla mõjutatud valimisringkondade kaudu. See on üks täiesti võimalik seletus,“ ütles Allar Jõks. Ta lisas: „Kui on üks suur valimisringkond, siis on erakondadel lihtsam kohapeal võimu võtta ja kohalikud inimesed – Keila linna või Vasalemma patrioodid ei pääsegi valimistel löögile.“