Metsamasinad muutuvad järjest iseseisvamaks
Kasutusele on tulnud isegi mõiste "revolutsiooniline innovatsioon", kus mingi pikaaegne põhimõte keeratakse peapeale. Pille Kaasi sõnul lähevad kõikides valdkondades, aga ka metsanduses järjest enam moodi elektri- ja hübriidmootorid, rentimisteenus, automaatne andmetöötlus, mobiilsed seadmed, internet, andmete jagamine ja robotid.
Hüppeliselt on potentsiaal kasvada automaatsel andmetöötusel, nn asjade internetil (asjad suhtlevad neti vahendusel kas täielikult või osaliselt siseseisvalt), robootikal, tehisintellektil, 3D printimisel, materjaliteadusel, virtuaalreaalsusel ja sünteetilisel bioloogial.
"Prognoosid ütlevad, et masinad ja arvutid muutuvad 30-40 aasta pärast n-ö targemaks kui inimene ise," märgib Kaas. "Samas inimene tehisteadvust praegu veel kuigivõrd ei usalda. Küll aga võib see kasulik olla mingi kitsa valdkonna jaoks, mingi väga konkreetne tööstuslik, teatud mõttes iseõppimisvõimeline seade näiteks."
Arengut elektrimootorite alal iseloomustab ta samuti üha intensiivsemana, mis enam ei peatu. Näitena toob ta hübriidmootoritega metsa väljaveotraktorid, isejuhtivad ja vesinikukütusel töötavad veoautod jne.
Deskise peamine tegevusvaldkond on automaatse andmetöötluse lahenduste väljatöötamine ning arendamine. Automatiseeritud arvutusi võimaldavad programmid aitavad Kaasi sõnul ettevõtetel kulusid kokku hoida, vigu vältida, andmeid ristkasutusse anda.
"Metsanduses kasutatakse üha enam näiteks droone, nende populaarsus just tööülesaanete täitmisel on kindlalt tõusuteel," märgib Pille Kaas. "Metsa juurdekasvu hindamisel, laomajanduses jm oleks droon hea abipees. Kui sellele nüüd panna külge lasertehnoloogial kaugusi mõõtev lidar, siis kasutusvaldkond suureneb veelgi."
Ka robootikal näeb Kaas metsanduses avarat tulevikku. Näiteks distantsjuhtimisega või suisa ise toimetavad harvesterid. Masinad muutuvad üha iseseisvamaks.
