Eesti noored on tublid metsatundjad
Poolesajale valikvastustega viktoriiniküsimusele asus vastuseid otsima 57 kolmeliikmelist võistkonda, kes olid edukalt läbinud võistluse esimese vooru. Viisteist edukamat võistkonda pääsesid edasi Eesti finaali, mis toimub 15.–16. mail Luua metsanduskoolis.
Võistluse üks korraldajaid, Katrin Seglinš Luua metsanduskoolist rääkis, et noorte teadmiste tase on väga kõrge. „Viktoriini küsimused ei ole kõige kergemad. Et neile õigesti vastata, on vaja metsadest häid teadmisi," märgib Seglinš. "Kuid parim võistkond – Eesti Kartulid Viimsi koolist – sai nelikümmend üheksa punkti viiekümnest! Viktoriinivoorust pääsesid edasi võistkonnad, kes kogusid vähemalt 43 punkti.“
Seglinš tõi välja ka kõige raskemad ja kergemad küsimused. Nii osutus kõige raskemaks küsimuseks (ainult seitse õiget vastust) see: "Milline on peamine põhjus metsamaa vähenemisel Euroopas?" Õige vastus: "Loomakasvatus." Valikus olid ka metsatulekahju, linnastumine ja kahjurid.
Kõige kergemaid küsimusi oli aga mitu
Kes on Eesti metsade suurim näriline? Õige vastus: kobras.
Kes on Eesti väikseim lind? Õige vastus: pöialpoiss (Regulus regulus).
Mis on vanim rahvuspark Poolas? Õige vastus: Bialowieża.
Kõigile neile küsimustele andis õige vastuse 53 võistkonda.
Kogu võistlus koosneb kolmest Eesti voorust ja rahvusvahelisest finaalist.
Võistluse esimeses voorus tuli registreerunud võistkondadel esitada kümme ingliskeelset küsimust Eesti ja Euroopa metsanduse kohta. Võistluse korraldajad tegid nende hulgas valiku, huvitavamad küsimused esitati lahendamiseks ka teises voorus. Katrin Seglinši sõnul oli häid küsimusi tegelikult rohkem, kui neid hiljem kasutada sai. Näiteid tõi ta kaks: a) Millised puud olid muinaseestlaste jaoks pühad ja inimesed pöördusid nende poole abi saamiseks? b) Milline Euroopa riik toodab kõige rohkem pudelikorke?
Võistkondi registreerus üle Eesti. „Peaaegu mitte ükski Eesti piirkond ei jäänud katmata. Aktiivsemad olid Harjumaa (19 kooli), Tartumaa (11 kooli) ja Pärnumaa (seitse kooli). Osalesid ka eelmiste aastate liidrid – Hugo Treffneri gümnaasium, Tallinna Prantsuse lütseum,“ räägib korraldaja.
Eesti finaali edasi pääsesid viisteist parimate tulemustega võistkonda. Finaalis tuleb osalejatel uuesti lahendada viktoriin, millele lisanduvad praktilised ülesanded metsas, ning metsandusteemalise posterettekande voor. Võitjatiim läheb edasi rahvusvahelisse finaali, mis toimub septembrikuus Ungaris.
"Noored Euroopa metsades" on suurim koolinoortele suunatud üleeuroopaline metsandusharidust edendav võistlus. Esimene peeti 2011. aastal. Oma rahvusliku vooru viisid läbi 11 riiki. Eestist pääses Poolas toimunud finaali Põlva ühisgümnaasiumi võistkond. 2012. aastal leidis rahvusvaheline finaal aset Eestis, Sagadisse sõitsid kokku 11 riigi noored
“Noored Euroopa metsades” on välja kasvanud 2006. aastal vastu võetud Euroopa Liidu metsanduse tegevuskavast, mille üks eesmärke on suurendada keskkonnateadlikkust läbi jätkusuutliku metsa majandamise hüvede tutvustamise. Esmased tegevused leidsid aset Poolas, kus alustati metsanduslikku võistlust “Puhas mets”.
Algselt ühes riigis käivitunud projekt muutus rahvusvaheliseks, kui tegevuste haaret laiendati ning võeti eeskujuks juba 1981. aastast Soomes toimunud metsandusviktoriin.
