Pühapäeval toimub Alatskivil Peipsi toidu suur pidu
Peipsi toidu suur pidu koos laadaga toimub Alatskivi lossi õuel ja juhatab sisse Peipsimaa maitsete aasta alguse.
Peipsimaa on 2017. aasta Eesti toidu piirkond. „Tahame teadvustada ja tutvustada neid inimesi, kes seal toimetavad, mida nad pakuvad ja ka retsepte,“ rääkis üks eestvedajaid, Triinu Akermann MTÜst Peipsimaa Kogukonnaköök. „Peamiselt teatakse ju Peipsi sibulat ja kala ning arvatakse, et Peipsimaa on paar ridaküla.“
Tegelikult lookleb Peipsimaa Vask-Narvast Värskani – hõlmab 175 km rannajoont ja 314 küla, mis on nii järve kaldal kui ka 30-40 kilomeetri kaugusel sisemaa suunas. Vana legendi kohaselt on Peipsimaa piirkonda lihtne määratleda - kui Peipsi rannast suvisel ajal jalgsi koju minna, siis püütud kala pidi koju jõudes olema veel värske.
Lisaks Peipsi sibulale on väga hinnatud ka Peipsi kurk, rääbis, ahven ja teised kalad. „Kultuuriliselt on peipsimaalased kasutanud väga palju metsasaadusi, mida väga ei teata,“ tõdes Akermann. „Peipsimaa oma metsadega on nagu Eesti sahver.“ Nüüd võetakse kasutusele kvaliteedimärk Peipsi toit, mille alla koondatakse need toidutootjad, kelle põhitooraine on pärit Peipsimaalt.
Pühapäeval, 30. aprill kell 11-15 Alatskivi lossi õuel toimuval Pepsi toidu suurel peol saab nautida erinevate Peipsimaa piirkonna toidukohtade parimaid roogasid (otse pannilt, grillilt, pajast), suitsukala, osta kaasa nii tippsibulat kui ka juba värskehapukurki, samuti Peipsimaale omaseid pirukaid ja hoidiseid.
Päeva jooksul toimuvad õpitoad, kus näidatakse, mida ja kuidas valmistada erinevatest Peipsi kaladest ja antakse degusteerida valminud roogasid. Peipsi Jahtklubi tutvustab purjetamise võimalusi nii lastele kui täiskasvanutele. Samuti jagatakse kogu Peipsimaa ürituste ja sündmuste kohta infot. Sissepääs on tasuta ja ka osalemine õpitubades on tasuta. Lisainfo leiab Facebookist.
Vääristoit Ürg-Peipsi aladelt
Peipsimaal kasvavat vääristoitu käiakse varumas üle kogu Eesti. Omanäolised on kogu Peipsimaa kallast mööda looklevad teeäärsed müügikohad ja spetsiaalselt korraldatavad laadad Peipsi vääristoiduga kauplemiseks. Laialdaselt on tuntud kvaliteeti ja head maitset väljendavad kohanimelise täiendiga toidud: Peipsi kurk, Peipsi sibul, Peipsi rääbis, Peipsi tint -koha, -ahven, jne.
Siinse piirkonna arvukad rabad ja sood annavad jõhvikaid, pohlasid, murakaid; liigirikkad on seene- ja marjametsad; väärtuslik ulukiliha. Kõike seda käivad inimesed üle eesti Peipsimaal varumas, justkui oleks Peipsimaa üks suur eesti toidu sahver, kust saab ainult parimat.
Ühisosaks on Peipsi järv, täpsemalt öelduna Ürg-Peipsi madalik. Viimane jääaeg on vorminud omanäolise piirkonna Peipsi järve ja selle madalike näol. Ürg-Peipsi taandudes ja järveäärse asustuse tekkides on lisaks järveandidele jäänud meile kasutada viljakas maa, mis sobib hästi kvaliteetse ja maitsva köögivilja kasvatamiseks, viljakad ja marjarikkad sood ning metsaandide rikkad metsad. Just Ürg-Peipsi ürgsest väest jõudu ammutades on meie esiemad ja -isad kujundanud omanäolise toidukultuuri. Täna leiab siin kilde eesti talupoegade, hõimurahva vadjalaste, setode, vene vanausuliste ja balti-saksa aadlike köögist.
Peipsimaa toidulauale on iseloomulikud kalatoidud ja sibula kasutamine, kõikvõimalikud pirukad ning rohke metsaandide kasutus. Hooajalisus on elu loomulik osa. Usklike jaoks tähendas söömine ka kirikukalendri järgimist, sest paaste on eriti vanausulistel ju palju. See tingis ka menüü ülima tervislikkuse. Peipsimaa lõunaosas mõjutab toidulauda enam setu traditsioon.
Tervislikkust järgiti isegi teejoomise juures. Peeter I juurutatud teejoomise kultuuri peeti algul ebasobivaks, kuid hiljem ei takistanud see rituaali ülevõtmist. Tee juurde ei võetud tavalist suhkrut, vaid keedeti piimaga läbi, niiviisi olevat see kasulikum.
