Põhja-Kõrvemaa: metsajärvede kutse

"Seal Aegviidu mändide vilus, kus sinavad järvede veed, on alati olla nii ilus, kesk talvel ja suvisel ööl,” kinnitab Raimond Valgre “Aegviidu valss” aastast 1945.

Ajaviit juba 1930. aastate lõpust turismikeskuseks kujunenud Aegviidu-Nelijärvel ongi kulgenud rahvarohkelt – talvel suusajälgedel, suvel matkaradadel, järvede ääres puhkekodudes. Tallinnaga peavad alates 1978. aastast sidet elektrirongid. Aegviidu nimetab end isegi matkapealinnaks, tuge sellele kuvandile annab vabariigi aastapäeva aegne tuhatkonna osavõtjaga Presidendimatk Jänedale. Aare Mäemetsa raamat “Eesti NSV järved ja nende kaitse”, mida hüütud ka järveuurijate piibliks, algabki Aegviidu-Nelijärve seitsme järve kirjeldusega. Seda küll alfabeetilistel põhjustel, kuid need veekogud on kindlasti ka teadlaste jaoks erakordsed.