Aga kui kohal on näiteks pisibuss, millesse laaditakse suur ostukäru täis isegi meil enam-vähem kõige odavamat Laua viina, silma järgi hinnates ikka oma poolsada pudelit, siis on küll raske uskuda ja ette kujutada, et see kraam kõik pereringis ära juuakse.

Seega - saamata jääva aktsiisi kõrval jääb Eesti riik ilma ka mingist osast ettevõtlusega seotud maksudest, kui külakõrtsides Lätist toodud viina meie oma pähe müüakse. Ja selliste äride eestvedajad itsitavad pihku - eks kontrollige ja võtke vahele, kui tahate.

Aga eks ahvatlus ole suur, sest ka hinnavahe on suur. Kui n-ö käsitööõlled kõrvale jätta, siis üle euro maksvat pooleliitrilist õllepurki on Lätis keeruline leida, valdavalt maksab õlu 50–70 sendi ringis. Viinapudeli hind jääb viie euro kanti, Eestis 25 eurot maksev viski on saadaval kuraditosina euroga ja nii edasi.

Lätlased ise on ka teenimisvõimaluse ammu ära tabanud. Nii leiab piirilinnast Valkast näiteks kaupluse, mil peretensioonikaks nimeks Spetsialiseeritud alkohoolsete jookide kauplus. Kuulub ketti Latvijas Balzams. Valmieras on aga ka tohutu suurde Depo-nimelisse ehitustarvete poodi tehtud kärakasektsioon, mille ees parklas vaata et iga teine auto Eesti numbrimärkidega.

Üks põhjus, miks lõunanaabrite juures alkohol nõnda odav, on muidugi sealne madalam aktsiis. Õlle kohta öeldakse, et see olevat ka maitselt parem, kui meie oma. Ja valik on suurem.

Aga õlut ja siidrit võimaldab Lätis odavamalt müüa ka tõsiasi, et seal ei kehti pandipakendi süsteemi, mille üle meie siin nõnda uhked oleme. Sestap ei lisandu Lätis valmistatud ja müüdud kergele alkoholile ka panditaara tasu.

Lätis keegi purke-pudeleid kokku ei osta, linnades ja asulates on nende jaoks üles seatud kummalised traatvõrgust kogumiskastid, kuhu keskkonnateadlikumad kodanikud oma pudelid siis viia saavad. Ülejäänud aga jäetakse lihtsalt tarvitamiskohta vedelema. Seda märkab muide üsna kohe, kui oled üle Eesti-Läti piiri jõudnud. Kui meie poolel on teeääred isegi kevadisele ajale vaatamata üsna puhtad, siis Lätis on need kõikvõimalikku taarat täis.

See kõik aga ei kahanda seda külgetõmmet, mida lätlaste odav alkohol eestimaalastes tekitab. Kui omal ajal naersime Tallinna sadama lähistel õlle- ja viinakohvritega ringi sebivaid soomlasi, siis nüüd käitume 250 kilomeetrit lõuna pool täpselt samamoodi. Nii ei leia ka Valga linna Eesti poolelt ainsatki n-ö klassikalist viinapoodi, sest selle pidamine ei tasu ennast lihtsalt ära.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid