Pikalt valitsuses keerelnud liinitasude eelnõu küpseb edasi õiguskomisjonis

Homme lõppeb tähtaeg, et esitada muudatusettepanekuid asjaõigusseaduse rakendamise seaduse jt seaduste muutmise seadusele, mis sisuliselt puudutab tehnovõrgu talumistasu kohendamist sääraselt, et see maaomanikele liinide tõttu saamata jäävat tulu õiglasemalt kompenseeriks.

Juba viimased paar-kolm aastat valitsusasutustes ringelnud ja mingil põhjusel ikka ja jälle pidurit saanud eelnõu läbis 10. aprillil Riigikogus lõpuks esimese lugemise, mil määrati muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 4. mai 2017.

Eelnõuga soovitakse lahendada tehnovõrgu talumise tasu kõige aktuaalsed probleemid, nähes ette selged koefitsiendid talumistasu arvestamiseks ja enim koormatud maaomanikele senisest suurema talumistasu maksmise.
Eelnõu määrab tehnovõrkude talumistasuks 7,5% rajatise aluse maa maksustamishinnast ja fikseerib koefitsiendid maa kasutamise kitsenduse ulatuse määramiseks, millest sõltub lõplik tehnovõrgu talumistasu suurus.
Seletuskirjas märgitakse, et tehnovõrkudeks on elektri-, gaasi-, elektroonilise side ja kaugkütte võrk ning ühisveevärk ja -kanalisatsioon.

Kui tegemist on maaga, mille sihtotstarbeline kasutamine on tehnovõrgu talumise kohustuse tõttu oluliselt kitsendatud, siis on kitsenduse sisuline ulatus 100%. Kui maa kasutamine on osaliselt võimalik, siis on kitsenduse sisuline ulatus 50%. Kui maa kasutamine ei ole oluliselt takistatud ja tehnovõrk on selle maa kasutamiseks vajalik, siis on kitsenduse sisuline ulatus 0%, mis tähendab, et sellise kitsenduse eest talumistasu ei maksta.

Võrgufirmad kurdavad, et tööd tuleb juurde

Elektrilevi ja AS Gaasivõrgud on juba teatanud, et ei soostu seaduseelnõu praegusel kujul vastuvõtmist, sest see tooks võrguettevõtetele kaasa halduskoormuse kasvu. Pigem soovitakse, et talumistasude arvutamiseks ja haldamiseks loodaks ühtne, kõikidele võrguettevõtetele sarnaselt kehtiv süsteem.

Elektrilevi ettepanek on luua maa-ametil koostöös võrguettevõtjatega maa-ameti kodulehele rakendus, nn “talumistasu arvutamise kalkulaator”, mis oleks kõigile kättesaadav ja kasutatav.

Sisuliselt võiks see võrguettevõtete nägemuse kohaselt toimida järgnevalt: maaomanik avab Maa-ameti kodulehel talumishüvitise arvutamise kalkulaatori, sisestab katastriüksuse numbri, valib võrguettevõtja, kelle tehnovõrgu talumise tasu ta soovib leida, sisestab kitsenduse sisulise koefitsiendi (1 või 0,5) ja rakendus näitab talumistasu suuruse. Siis on maaomanikul võimalus juba ise otsustada, kas ta soovib talumistasu taotluse võrguettevõtjale esitada või mitte.

Praeguses eelnõus tuleks talumistasudelt maksta ka füüsilise isiku tulumaksu. AS Gaasivõrgud paneb ette, et kaalutaks võimalust seda mitte teha.

Kas avalikes huvides rajatud võrkude eest on õigus talumistasu saada?

ASi Adven Eesti juhatuse esimees Urmo Heinam teeb eelnõusse kolm parandusettepanekut.

Nimelt tasub tema meelest kehtestada ühtsed selged koefitsiendid, sh määratleda üheselt, kas elu-, äri- ja tootmismaadel paiknevate avalikes huvides rajatud tehnovõrkude eest on maaomanikul õigus saada talumistasu või mitte.. Praegu sätestab eelnõu Heinami hinnangul „eelduslikud koefitsiendid“.

Teiseks soovitab ta siduda talumistasu suurus maa maksustamishinna asemel rakendatava maamaksuga.

"Ainult sellisel juhul oleksid omavahel otseselt seotud maaomaniku kulude hüvitamine (maamaks) ning reaalne kulu ise, mis on antud regulatsiooni üheks põhieelduseks," märgib Heinam.

Kolmas ettepanek. "Võttes aluseks, et kõrgeim lubatud maamaksu määr Eestis on 2,5% maa maksustamishinnast ja planeeritav talumistasu 7,5%, on meie hinnangul talumistasu mõistlikuks määraks kuni kolmekordne kitsenduse ala maamaksu suurus," kirjutab Urmo Heinam. "Talumistasu eelnõu kohane määr on asjakohane üksnes tänaste maa maksustamishindade juures, pärast uue korralise maa hindamise läbiviimist tõuseb talumistasu sel juhul täiendavalt veel enam kui kolm korda."

Omanikud: talumistasu määr olgu 10% maa väärtusest aastas

Eesti Talumiskohustusega Omanike Liidu juhatuse esimees Eivor Maiväli märgib oma Riigikogu õiguskomisjonile saadetud pöördumises, et eelnõus toodud koefitsentide arvutus pole päris korrektne ja pakub välja, et esmalt tuleks tehnovõrgud liigitada lähtuvalt nende poolt põhjustatud piirangutest. Lisaks leiab ta, et uus regulatsioon peaks olema paindlikum ja jätma võimalusi eranditeks.

Maamaksu osa talumistasu koosseisus tuleb omanikule täiendavalt hüvitada, väljendab Maiväli liidu seisukohta. "Kasutuse piiratust ei saa aga hinnata konkreetse kaitsevööndi alla jääva maa sihtotstarbe järgi, kuna sihtotstarve ei näita alati kinnistu tegelikku kasutuspotentsiaali ja seaks osad kinnistuomanikud ebavõrdsesse olukorda," leiab Maiväli. "Kasutuse piiratust tuleb hinnata üldplaneeringute kontekstis ehk siis hinnata vastava kinnistu parimat võimalikku kaustust."

Saamata jäänud tulu hüvitamise sõltuvus maa maksustamishinnast on liidule üldjoontes vastuvõetav.

"Oleme põhimõtteliselt nõus maa maksustamishinnast lähtumisega, kui hakkab kehtima maade korralise hindamise perioodilise läbiviimise nõue, mis omakorda on teise seaduseelnõu menetlemise küsimus," märgib Eivor Maiväli. "Mis puudutab väljapakutud saamata jäänud tulu hüvitise määra, milleks eelnõu kohaselt on 5%, siis Talumiskohustusega Omanike Liidu seisukoht on, et tõenäoliselt peaks see määr olema suurem ning pigem jääma 7–10% juurde."

Kokkuvõtvalt tehakse ettepanek kehtestada saamata jäänud tulu hüvitise määraks 7,5% ning maamaksu hüvitise määraks 2,5%, ehk kokku talumistasu määraks 10% maa väärtusest aastas.