Aastas 10-20 eurot keskkonnamaksuks! Kas see oleks lahendus maaomanikele?
Erametsaomanikud pole päriselt päri talumistasu sidumisega maa maksustamishinnaga, pigem soovitakse, et ka tehnovõrkude talumise eest makstaks tasu analoogselt Natura 2000 alade sihtkaitsevööndi piirangute eest makstavaga, mis praegu on 110 eurot hektari kohta aastas.
Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik aga leiab, et mõistlik oleks üldse kehtestada üleüldine keskkonnamaks, mille arvelt kogutav raha läheks spetsiaalsesse fondi ja seda kasutataks ainult eramaadele kehtestatud piirangute (servituudid, looduskaitsealad, teed-trassid jmt) hüvitamiseks.
Ants Eriku arvestuse kohaselt, eeldusel, et Eestis on umbes 600 000 maksumaksjat ja keskkonnamaksu suurus oleks näiteks 10 eurot aastas, kogutaks sedasi aastas kuus miljonit erurot ja sellest oleks küllalt, et kõik omanike õlul pandud kitsendused hüvitada. Jaaks ka erametsade uuendamise toetamiseks, kuna see on küllaltki kallis töö ja avalikkuses kurdetakse, et erametsades uuendatakse lageraielanke vähe.
Ants Erik ei pea tõsiseltvõetavaks võrguettevõtete kurtmist, et vähegi õiglasema talumistasu maksmine osutub neile majanduslikult väga koormavaks. Arvestades, et võrgufirmade kasumid ulatuvad aastas miljonitesse eurodesse, ei ole sellel jutul tema hinnangul jumet, sest võrgutasude kompenseerimiseks viisil, et see maaomanikke rahuldaks, kuluks kokku vaid kuni paar-kolmsada tuhat eurot.
Eks üldiselt oleksid maaomanikud kõikide piirangutega nõus ja võiksid oma maadele kasvõi reservuaadid rajada, kui see n-ö õiglaselt kinni maksataks. Riik sellise raha ilmselgelt ka leiaks, aga teisest otsast jääks siis riigiarvesse laekumata ilmselt mitme suurusjärgu võrra rohkem metsamajandusega seotud ettevõtlusmakse.