Nii said nemad plaaniväliselt võimaluse lõõtsad laval lahti lüüa ja enne pereansamblit mõned laulud esitada.

„See oli meile suur üllatus,“ rõõmustas Virvega laval olnud Reena. Tema sõnul on pereansambel igati heas hääles ning hoos ning Virve tegi äsja veel uue laulugi.

„Need laulud lähevad tal muudkui romantilisemaks,“ sõnas Reena, kes mõne laulu ajal laval hoiduvat sõnadele mõtlemast, sest need on oma siiruses nii liigutavad.

Virve ise jättis peoõhtul igapäevaseid käike toetava kargu tooli kõrvale ja käis tütar Urvega Väikeste Lõõtspillide Ühingu saatel tantsugi löömas.

Päevase räimeretke ajal astus ta ka mõnda tallu sisse, mis oli saare külaliste jaoks nagu suure staari ilmumine — tehti lugematuid ühispilte, sooviti tervist ja loodeti, et endalgi 89aasta vanuses selline hoog sees.

Õhtuse simmani lõpus läks Virve tantsuplatsilt lava ette, andis Marko Matverele musi ja palus laulda „Kõik roosid ma kingiksin sulle“.

„Virve, muidugi ma kingiksin kõik roosid sulle! Kui mul oleks siin mõnigi roos, siis ma kingiks selle sulle! Ja me laulaks sulle, kui me sõnu teaks,“ kahetses Marko Matvere. Päris soovilauluta Virve ei jäänud — ühe salmi VLÜ talle laulis ja see oli imeliselt südantsoojendav.

„Ega neil poistel viga pole, jah,“ arvas Urve ja rääkis, et neil on koguni vastastikused õppetunnid ette näidata: Marko õpetas pereansambli laval kenasti kummardama, nemad omakorda näitasid ansamblipoistele, kuidas korralik kallistamine käib.

„Meil on ikka nii, et kohe kallistatakse! Aga nemad olid esiti kanged nagu plangud! Nüüd on ikka juba harjunud ja õppinud,“ naeris Urve.