Eks jäätisetootjaid-turuosalisi ole veelgi, näiteks Ingman ja Venemaalt imporditud jäätised, aga nende osakaal jääb juba nii mahuliselt kui rahaliselt väiksemaks.

ASi Premia Tallinna Külmhoone tegevjuht Aivar Aus kinnitab aga, et Premia on pidevalt kuue-seitsme erineva jäätisega Eestis enimmüüdud jäätiste TOP 10nes. Eesti jäätiseturust on Nielseni viimase uuringu põhjal Premia käes 36,3%.

„Oleme tõsise probleemi eest, sest tooteid on meil palju, aga kõik jäätised müüvad hästi,“ nendib Aus. „Kui soovime midagi uut turule tuua, siis peame paratamatult millestki loobuma.“

Kui veel ülemöödunud aastal oli Premia tooteportfellis pea 110 erinevat toodet, siis eesmärk on seda vähendada 70 jäätisesordini. Aivar Aus ütleb, et ettevõtte siht on rõhutada Premia kaubamärki, suur n-ö tootebrändide hulk lööb ka tarbijal silme eest kirjuks ja ei tule turundusele kuidagi kasuks.

Jäätisetootja elab praegu muidugi iga päev ilmateadet jälgides ja pikisilmi suvesooja oodates. Loomulikult ei tee mai keskpaigas mahasadav lumi rõõmu, kinnitab Aivar Aus ometi, et tulgu taevast või terve suvi läbi lobjakat alla, kasumisse jääb Premia jäätiseäri ikka. Kuigi Aus möönab, et kolme sooja suvekuuga teenitakse tavaliselt kogu aasta kasum. Kõige edukam jäätise müügikuu on tavapäraselt juuli, kõige vähem soovitakse külma maiust poest osta veebruaris.

Juba niigi suurele tootevalikule vaatamata tegelevad jäätisemeistrid usinasti tootearendusega. Tänavusele hooajale vastu minnes toob Premia uudistoodetena turule neli erinevat pulgajäätist, sellised, mille väljaarendamise puhul Aivar Aus ei salgagi, et teerajajaks olid Magnumi analoogid. Siis on tulekul kiivi-, mango- ja vaarikamaitseliste sorbet-jäätiste sari, mida võib iseloomustada kui vegan-jäätist, sest nende koostisosad on kõik taimse päritoluga. Ning n-ö segujäätised, kus pool tavalist koorejäätist ja pool sorbet-jäätist.
Mõned uudistoodetest on kauplustes juba saadaval, mõned peaksid sinna jõudma lähema paari nädala jooksul.
Küsimusele, millal jõuavad porgand, spinat ja pastinaak jäätise sisse vastab Aivar Aus nõnda, et teha võib ju kõike, ja tegelikult on tehtudki – millalgi juba ammu kilujäätist näiteks, aga on juba selge, et selliseid ekstreemseid kooslusi ostjad omaks ei võta.

Kuigi jah – näiteks Austraalias ja Ameerikas tehakse jäätist näiteks ka koertele.

Muide, just Ameerikas süüakse kõige rohkem jäätist – ikka paar suurt ämbritäit inimese kohta aastas. Eestis on see näitaja 7–8 liitrit, Soomes 15 liitrit.