„On uhke näha, et eestlased on taaskord tehnoloogiarindel esireas uute lahenduste rakendamisel. Meie nutikus see kõik siia üles panna ja seda nii suurel territooriumil, on muljetavaldav,“ sõnas ta patrullkäiku piiril lõpetades.

Eesti piir on Kaljulaidi sõnul hästi kaitstud ka täna, kuid tulevikus veel paremini.

Küsimusele, kas avatud piiride aeg hakkab maailmas läbi saama ja tarade kerkimisest saab normaalsus, vastas Kaljulaid, et seda ta ei ütleks.

„Schengeni sisepiirid on kõigile ületamiseks vabad ja see on Euroopa partnerite ühine otsus, et seal peab olema võimalik takistusteta kulgeda igale poole,“ sõnas ta.

Hetkel katselõigul ehitustööd veel käivad, kuid juba praegu võib näha loomatõkkeaeda, Eesti Vabariigi piiriposti, viivitusaeda, kahe aia vahele jäävat jäljeriba ning patrullteed.

Eesti vabariigi esindaja Eesti ja Venemaa vahelistes piiriläbirääkistes Aimar Köss ütles tehtavatest töödest rääkides, et eesmärk on Eesti riigi idapiiril julgeoleku tagamine, et läbi kaasaaegse piiri, taristu ja kaasaaegsete süsteemide ehitamise suudetaks tõhustada ja ennetada piiriülest ebaseaduslikku tegevust.

Katselõik otsustati tema sõnul rajada selleks, et erinevatel maastikutüüpidel katsetada erinevaid tehnoloogilisi rakendusi, saavutamaks terviku puhul kohe parim tulemus.

Osa kaasaegsest piirivalvest on tehnosüsteemid, millest avalikkusele pikemalt ei räägita. Eesti ja Venemaa vaheline piir on 333,7km pikk, millest maismaapiiri on 135,6km. Kogu Eesti maismaa piirisosa taristu väljaehitamine sõltub katselõigul saadud tulemustest.

Kõik 136 kilomeetrit ei hakka välja nägema nii nagu praegune katselõik, erinevaid lahendusi kombineeritakse vastavalt maastikule ja vajadustele ehk riskiastmele.

Loomad riigipiire ei tunnista

Loomad teatavasti riigipiire ei tunne ning seda on Kössi kinnitusel ehituse projekteerimisel arvesse võetud. „Oleme teinud koostööd keskkonnaametiga ja kohalike jahimeestega. Loomade vabaks liikumiseks jäävad teatud kohad,“ kinnitas ta. Samas juhtis Köss tähelepanu ka sellele, et Vene pool on ammugi traataedu rajanud ning paljudes lõikudes on okastraataiad.

„Loomade liikumisega oleme arvestanud nii palju kui võimalik, eelkõige aga räägime ikkagi riigi julgeolekust ja piiri turvalisusest,“ märkis ta. „Paraku sellest tulenevalt tuleb kehtestada piiranguid.“
Katselõik peaks valmima tänavu sügiseks ja suuremad ehitustööd saavad tõenäoliselt algusel järgmisel aastal, mil hakatakse ehitama välja kogu 136km pikkust lõiku.

„Täna oleme töödega nii kaugel, et piiririba on raadatud, oleme 136km lõigul paigaldanud 535 Eesti Vabariigi piiriposti ja vaheposti, need tööd on lõppfaasis,“ lisas Köss. Küsimusele, kuidas suhtuvad töödesse idanaabrid, vastas Köss, et kui piirijoonele on jäänud võsa või puu, siis on õnnestunud saavutada kokkulepe, et mõlema poole piirivalvurite pilgu all on saemehed saanud vajalikud tööd ära teha. „Praegu võin küll öelda, et Vene pool on mõistvalt suhtunud,“ lausus ta.

Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht Tamar Tamm ütles, et katselõigul pole siiani näha olnud, et keegi oleks teiselt poolt püüdnud üle ronida või aeda kangutada. „Sellised lahendused, kus on välja ehitatud piir, hoiavadki reeglina üritajad eemal, nad ei proovigi sealt üle tulla, sest tõenäosus ebaseadusliku ületusega vahele jääda on suur,“ sõnas ta.

Tamm rõhutas, et piirile lähemale, kui seda lubab hoiatusmärk, minna ei tohi ning patrulltee pole mõeldud matkarajaks. „See on seaduserikkumine ning piiriposti kõrvale endast pilti tegema minna ei tohi,“ lausus ta. Kuigi praegu käivad ehitustööd ja mehed piiri kõrval toimetavad, ei laiene see õigus tavauudistajatele.