Augustis avatakse Kuusalus Eduard Ahrensi monument, raha koguti neli aastat

10. augustil ehk lauritsapäeval avatakse Kuusalu ajaloolise pastoraadi ees kirikuõpetaja ning keeleuuendaja Eduard Ahrensi mälestusmärk.

Laurentsiuse Seltsi juht Sulev Valdmaa ütles Harju Elule, et pronkskuju savimudeli valmistas Kuusalus vallas elav kujur Seaküla Simson. Pronksivalu tehti Tallinna piiril Laagris Ars Monumentaal OÜ töökojas.

Esimene annetus laekus seltsile 26. märtsil 2012 ning mullu sügiseks oli vajalik summa koos. Tänaseks on arvel 57 000 eurot.

• Eduard Ahrens (sündinud 3. aprillil 1803 Tallinnas, surnud 19. veebruaril 1863 Kuusalus) oli baltisaksa päritolu kirikutegelane ning eesti keele uurija ja keelekorraldaja.
• 1837. aastal kutsuti Ahrens Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetajaks. Proovijutluse pidas ta 8. augustil 1837 ja pastoriks ordineeriti 12. septembril 1837. Ida-Harju praostiks sai ta 1860. aasta märtsis.
• Kirikukeele uuendajana avaldas ta 1843. aastal eesti keele grammatika Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes (Tallinnamurdelise eesti keele grammatika; 2., täiendatud trükk 1853). Selle teose tõttu peetakse teda tänapäevase eesti keele ortograafia loojaks. Ahrensi kirjaviisireformi ajend oli püüd kirikukeelt rahvapärastada.
• Ahrens märkas kirikuõpetajana rahvakeele ja kirikukeele süvenevat erinevust. 19. sajandi algul olid enamik kirikuõpetajad sakslased ning piiblikeel toetus saksa ja ladina keele grammatikale. Soovis muuta kirikukeelt rahvapärasemaks.
• 1853. aastal ilmus grammatika teine trükk koos lauseõpetusega. Ahrens tegi ettepaneku minna üle vanalt kirjaviisilt soomepärasele kirjaviisile, mis sobis eesti keele hääldusega paremini. Tema soovitatud uus kirjaviis hakkas levima 1860. aastate teisel poolel.
• Ühiskondlikus elus oli Ahrens äge usuvõitleja ja eesti ilmalik kirjandus jäi talle võõraks. Oma keelealase tegevuse peaeesmärgiks pidas Ahrens eesti kirikukeele uurimist ja parandamist.

Allikas: Wikipedia