NÕUANNE: aiatöid tehes kaitse end päikesepõletuse eest
Riigi Ilmateenistuse peaspetsialist Ain Kallise sõnul on päikesekiirgus, mis toob meie ellu sära ja mida pikkadel talvekuudel pikisilmi oodatakse, tegelikult mitmepalgeline.
Ultraviolettkiirgus Maa atmosfääris jagatakse kolmeks piirkonnaks – A, B ja C. "Kõige lühema lainepikkusega osa – UVC, mis on inimesele ja looduskeskkonnale kõige kahjulikum kiirgus, neeldub õnneks pea täielikult 15-35 kilomeetri kõrgusel stratosfääris ehk kaitsvas osoonikihis. See on kiirgus, mida haiglates kunstlikult tekitatakse ruumide desinfitseerimisel," selgitas Ain Kallis.
UVB-kiirgus põhjustab naha punetust ja põletusi (nn erüteemne UV-kiirgus). Sellise kiirguse maapinnani jõudmine sõltub Riigi Ilmateenistuse peaspetsialisti sõnul suurel määral osoonikihi paksusest. Ain Kallis märgib, et kõige mahedam osa UV-kiirgusest on UVA kiirgus, mis soodustab nahas meeldiva pruuni pigmendi teket ning vajaliku D-vitamiini moodustumist.
Särk selga ja varju
1994. aastal hakati Lääne-Euroopas edastama hoiatusi järgmise päeva UV-kiirguse intensiivsuse kohta. „Päikesepõletuse riski suurust on nii Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) kui ka Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) soovitanud esitada laiemale üldsusele kiirgusdoosidest paremini mõistetava UV-indeksina,“ rääkis Ain Kallis.
Hinnangud indeksitele ohu järgi on järgmised: madal (indeks 1-2), mõõdukas (3-5), kõrge (6-7), väga kõrge (8-10), ekstreemne (üle 11). „Teades UV-indeksit, saab otsustada, kaua võib päikese käes viibida, enne kui asi ohtlikuks läheb,“ tähendab Kallis.
Eestis on UVI maksimaalsed näidud jõudnud 8,6 pügalani (6. juulil 2008 ja 29. juunil 2011). Tavalisel piirduvad kõrged UV-indeksi näidud kesksuvel 6-7 ühikuga. Ain Kallis sõnab, et enam saab ultraviolettkiirgust südasuvel, jaanipäeva ümber ning keskpäeval, mil päike on kõige kõrgemal. Päike „võtab“ paremini ka aprillis, kui lumi peegeldab kiirgust ligi poole võrra juurde ja maikuus, mil taevas on veel suvisest tolmust puhas. Jälgima peaks ka nn osooniauke, st olukordi, kui meid kõrgel stratosfääris (umbes 20 km kõrgusel) kaitsev osoonikiht muutub mõnikord õhemaks. Aga seda juhtub Põhja-Euroopas suhteliselt harva.
Veerenni tervisekeskuse Südameapteegi asejuhataja Pärtel Relve sõnul igatsevad kaunist jumet enamasti kõik meie kliimavöötmes elavad inimesed, ent päikese käes pikemalt viibides tuleks alati kasutada päikesekaitsevahendeid, mis sisaldavad päikesekaitsefaktorit SPF ehk UV-filtrit (UVA ja UVB filtrit). Arstid soovitavad hakata oma nahka kaitsma juba UV-indeksi 3-4 puhul. Sel nädalal on UV-indeksi tase Eestis olnud mõõdukas, mistõttu peaks päikese käes viibides enda nahka juba kaitsma. „Roomassaares oli esmaspäeval UV-indeks 5, Pärnus oli vastav näitaja 4,2. Kuigi inimese nahk on võimas kaitseelund, mis suudab vastu panna kahjustustele nagu füüsilised löögid, kõle tuul või UV-kiirgus, ei tähenda see, et oleksime neile immuunsed. Justnagu on mõistlik ennast külma ilma eest vammustega kaitsta, tuleks UV-kiirguse eest kaitsta end päikesekaitsega. Tasub aga meeles pidada, et ka kõige paremad riided ja kõige tugevam päikesekreem ei garanteeri kaitset, kui inimene ise ennast ei hoia,“ ütleb Südameapteegi proviisor.
Inimesed, kes viibivad palju päikese käes, näiteks peenramaal, peaksid näol ja kätel kasutama tugevama kaitsega kreemi kui ülejäänud kehal. Proviisor viitab ka juustele, silmadele ja huultele, mis päikese eest vajavad kaitset vajavad. „Inimesed, kes päevast suure osa päikese käes veedavad, saavad enda tervise heaks palju ära teha, kui kannavad peakatet ning UV-kaitsega päikeseprille,“ märgib proviisor.
Päikesekaitsevahendil kuvatav SPF number näitab, mitu korda vähem UV-kiirgust nahale jõuab. „Näiteks SPF 30 näitab, et seda kaitset kasutades jõuab nahale 30 minuti jooksul sama palju UV kiirgust, kui jõuaks 1 minuti jooksul ilma päikesekaitseta. See, kui palju UV-kiirgust inimese nahk enne pinnaaluste kahjustuste tekkimist välja kannatab, on nahatüübiti erinev. Loomu poolest kahvatuma nahaga inimesed on tavaliselt tundlikumad. Seetõttu on oluline, et iga inimene valiks päikesekaitse, mille tugevus ühtib tema nahatüübi ja päevaplaanidega, olgu selleks siis tunnike rannamõnude nautimist või päev aiamaad korrastades,“ jagab Südameapteegi proviisor õpetussõnu.
Päikesekaitse kasutamine ei takista päevituse saamist. „See võtab lihtsalt kauem aega. Aeglaselt päikesekaitsega võetud pruun on nahal teistsugune – kaunim ja kauakestvam. Rääkimata sellest, et väheneb risk avastada endal ühel hirmsal päeval nahavähk,“ ütleb proviisor.
Ultraviolettkiirguse indeksit on Ais Kallise sõnul mõtet jälgima hakata märtsi lõpust - aprillist alates, talvekuudel on see kiirgusliik nõrk. Loe lisaks ja jälgi UV-indeksi igapäevast taset enda kodukohas: http://www.ilmateenistus.ee/
