Üksiku pensionäri mure – kas pretsedent või ametkondade ämber?
81-aastane Aarno Horn on põhimõttekindel mees, kes võiks oma mure lahendada loetud minutitega. Aga kuna ta, vaatamata kõrgele eale, on endiselt tugeva õiglustundega, siis lihtsaid lahendusi ta ei poolda.
Hummuli aleviku külje all Soe külas elav Horn on nimelt üks nendest, kes jäi ilma sotsiaalkindlustusameti poolt makstavast üksi elava pensionäri toetusest. Tema puhul oleks justkui kõik tingimused täidetud, et saada 115 euro suurust toetust. Paraku on aga omal ajal puudulikult vormistatud korteriostutehing ja ametkondade hooletus mehe sellest ilma jätnud.
Teadmata põhjused
Kui Aarno Horn 1998. aastal Valga Teedemajandilt juba pikalt üüritud korteri lõpuks erastamise käigus EVPde eest endale ostis, midagi kahtlustäratavat silma ei paistnud. Elu oli ilus - perel oli suur korter, ausalt välja teenitud pension ja allkorrusel asus juba toona ka TiRi pood, mis toidukraami põhimõtteliselt koju kätte tõi. Ostu-müügi lepingul on selgelt kirjas, et Horn ostis neljatoalise korteri numbriga 1 ja 60,6 ruutmeetrine elamine kuulub talle. Ometi selgus aastakümneid hiljem, et tema leibkond on oluliselt suurem, kui ta seni arvanud oli.
Kui Aarno seitse aastat tagasi leseks jäi, oli ta rõõmudes ja muredes üksi. Riigi silmis aga polnud ta ei siis ega ka praegu üksik pensionär – isegi mitte omas korteris. Nimelt rahvastikuregistri andmetel pole ta oma elamispinnal ainus elanik ja kaasomandis olev maja kuulub kõikide naabritega jagamisele ja korteriomandeid kindlaks määratud pole. Seega elavad sealsed elanikud justkui kommuunis ja ehitisregistri ning kinnistusraamatu andmetel on tegu eramu mitte kortermajaga.
Selline probleem ei pruugi aga olla ainult Hornil, vaid paljudel teistel eestlastel, kes pole 90-ndatel tehtud ostu-müügilepingute tausta süvitsi kontrollinud.
„Mul ei ole praegusele vallavalitsusele etteheiteid, sest see viga on sisse lastud juba aastaid tagasi nende eelkäijate poolt,” räägib Horn, ent siiski loodab ta, et praegune vallavõim suudab ta mure lahendada. „See 115 eurot mind ei tapa ega toida, aga tobe tunne on ikka, sest ma ju tean, et tingimused toetust saada justkui oleks täidetud”, on Horn nördinud.
Toetused automaatsed
Kuna üksi elava pensionäri toetus on automaatselt laienev kõigile pensionäridele, kes elavad seaduse silmis üksi, siis ametkonnad seda üle kontrollima ei hakka. Kui rahvastikuregistri andmetel on nad ainsana korterisse või eramusse sisse kirjutatud, siis toetus ka nende pangakontole jõuab. Kuna tänavune toetusesaajate nimekiri läks lukku 1. aprilli seisuga, siis Hornil tuleb vähemalt sel kevadel toetusest suu igal juhul puhtaks pühkida.
Seda, et Horn on põhimõttekindel mees, näitab ka see, et ta oleks saanud toetusemurele lahenduse vaat et silmapilkselt. Nimelt on tal ka Hummuli alevikus korter ja ennast sinna sisse kirjutades oleks talle toetus laienenud. „Aga ma elan ikkagi enamasti siin, Soe alevikus ja ega see veel lahenda probleemi, et maja pole korteriteks jaotatud. Kui ma seda korterit müüa tahan, siis ei osta mult keegi osakest ühisomandist, vaid tahavad ikkagi selgelt korterit kui sellist,” tunnistab Horn, et ta on mõelnud tõsiselt ka elamispinna müügi ja vanadekodusse kolimise peale.
Tema õnneks sai ta lõpuks teada sellest ebakõlast ostutehingu ja kinnistusraamatu vahel ning loodab, et saab selle jutti aetud. „Ma ajalehest lugesin selle üksiku pensionäri toetuse kohta ja siis uurisin sotsiaaltöötaja käest ka järele, et kas ma ikka saan. Siis saingi imestusega teada, et ma ei olegi nii üksik pensionär, nagu arvasin,” räägib heatujuline Horn, et pärast seda palus ta abi vallalt, Maalehelt ja ka juristilt.
Esialgu laiutasid kõik käsi ning on äraootaval seisukohal, lahates seadusepügalaid, kuidas saaks härrat aidata.
Üleskutse teistele murelistele
Hummuli vallavalitsus on vanameistri murest teadlik ning soovitas tal ka ajutiselt ennast Hummulis asuvasse korterisse registreerida, kuni probleemiga tegeletakse.
„Meie jaoks on samuti mõistmatu, miks pole korteriomandeid moodustatud. Seaduse silmis on ta katusekorteri elanikega üks leibkond tõepoolest,” räägib vallasekretär Juta Karpov, et nende jaoks on tegemist uudse probleemiga.
Tänaseks on selgunud ka, et kõik kõnealuse ehitise kaasomanikud on huvitatud korteriomandite moodustamisest. Selleks peavad nad esmalt pöörduma kõigi oma maja plaanide, jooniste ja lepingutega vallavalitsusse majandus-ehitusspetsialisti juurde, kes selgitab välja, kas on võimalik nende alusel reaalosad ehitisregistris määratleda. Kui ehitisregistris kõik korda saab, peavad kõik kaasomanikud ühiselt minema notari juurde, võtma kaasa majandus-ehitusspetsialisti poolt kinnitatud maja plaanid ning on võimalik korteriomandid moodustada.
Analoogilisi probleeme on mõnel korral esinenud ka suurtes kortermajades, kus endine omanik pole ennast pinnalt välja registreerinud või on lihtsalt heast tahtest kellegi enda juurde elamispinnale registreerinud, kes tegelikult seal ei ela. Vallasekretäri sõnul oleks hea teada, kui mastaapne see probleem (vallas – toim) on ja kui palju veel on jäänud väikeseid kortermaju ühisomandisse.
Seniks aga, kui sarnase probleemiga inimesi (meie piirkonnas – toim) välja ei ilmu, käib Horn oma ristikäiku üksi ning loodab, et isegi kui ta ainsana selle murega peab silmitsi seisma, siis tulevikus on lihtsam samalaadseid ebakõlasid ka ametkondadel lahendada.
Aastaid tagasi selgrootuberkuloosi läbi põdenud ja tõsiselt tervisega hädas olnud Horn on hetkel täis vitaalsust ega vannu enne alla, kui asjad saavad seaduse silmis korrektselt vormistatud. Loodame, et see ka õnnestub ja ta tänu sellele südamerahu leiab.
Allikas: Helme Kihelkonnaleht
