Konnatalgutel päästeti 8700 kahepaikse elu
Talguid peeti 17 paigas, erinevatel sündmustel lõi kaasa 337 osalejat. Kuigi konnad hakkasid sel aastal rändama harukordselt vara, siis külma kevade tõttu venis ränne väga pikaks. Mitmetel maanteedel võis kohata konni päevasel ajal, kuna õhtune aeg oli rändamiseks liiga külm. See on tavatu olukord, kuna konnad on videvikuloomad. Tänavu liikus konni tavapärastes talgukohtades ka tunduvalt vähem.
Kuuendat aastat peetavate “Konnad teel(t)” algatuse õnnestumisel on oma rolli nii vabatahtlikel, toetajatel kui ka autojuhtidel. “Meie suurim tänu kuulub kõigile aktsioonis osalenud vabatahtlikele, kes väsimust ja külma trotsides hilisõhtuti konnadele appi tõttasid. Samuti täname kõiki hoolivaid inimesi, kes talguid Hooandjas toetasid, rändavatest kahepaiksetest teada andsid ning autodega liigeldes kahepaiksete ja talgulistega arvestasid,” kiitis “Konnad teel(t)” algatuse eestvedaja Kristiina Kübarsepp.
Kahepaiksete rändeperiood kestis 2. aprillist 14. maini. Kõige tihedam ränne toimus Tallinnas Astangu tänaval, kus vabatahtlike abiga päästeti 1680 konna. Järgnesid Leie-Oiu 1392, Ihaste 1344 ja Porkuni 1132 päästetud konnaga. Eesti teedelt päästeti nii kärnkonni, rohukonni, rabakonni kui ka tähnikvesilikke.
Algatuse „Konnad teelt(t)“ eesmärk on päästa maanteedel hukkuvaid kahepaikseid ning suurendada inimeste teadlikkust Eesti konnaliikide ning nende eluviiside osas. Konnade elude päästmisel on abiks nii talgud kui ka tähelepanelikum liiklemine kriitilistes teelõikudes, pikemas plaanis on aga tarvis rajada nendesse teelõikudesse jätkusuutlikud ning hästi planeeritud konnatunnelid. Kuue aastaga on vabatahtlikega abiga päästetud 82 000 kahepaikse elu.
Tänavused konnatalgud toimusid 238 hooandja toel.
