Igor Taro: Setomaa on osa Põlva maakonna identiteedist
Küsimus Setomaa valla maakondlikust kuuluvusest pole lihtsalt ühe omavalitsuse teema, vaid nii terve Põlva maakonna kui ka seto rahva tulevikku puudutav valik.
Rahvaküsitluse läbiviimisel polnud tulevane maakond teemaks ja nüüd on Mikitamäe ja Värska inimesed küsinud õigustatud – miks tõlgendati nende poolehoid Setomaa vallale valmisolekuna minna Võrumaa koosseisu? Nii on ka Mikitamäe volikogu hilisem EI-vastus valitsuse ettepanekule seotud ikka sellesama teemaga, kuna vabariigi valitsuse eelnõus on Setomaa maakonnaks määratud Võrumaa. Aga see on ju kõigest eelnõu! Eelnõu on koostanud rahandusministeeriumi riigihalduse mõned ametnikud, kes on lähtunud üsna kitsast teemakäsitlusest. Valitsus pole selles osas veel seisukohta kujundanud, kuid teeb seda üsna pea.
Võiks öelda, et see eelnõu on lihtsalt tööõnnetus, mis tulenes selle koostaja arusaamast, et Setomaa vallal võib olla lahustükk teise omavalitsuse, kuid mitte teise maakonna sees. Millest selline arvamus? Misso volikogu võttis vastu otsuse, et annab lahustükina Setomaa valda tulevad Luhamaa nulga külad üle Värska vallale. Värska vald asub Põlva maakonnas. Sellega on antud argument oma kaalukuse minetanud. Pealegi on tegu Eesti-Vene kontrolljoonega piirneva alaga, mida on võimalik riigi omandis oleva piiririba abil vabalt ühendada ka selliselt, et mingit lahustükki ei tekigi.
Tegelikult on selle ühe tühise argumendi kõrval veel seitse head ja loogilist põhjendust, miks Setomaa peaks jääma Põlva maakonna koosseisu. Kõigepealt tasub suurema mure tekitamise asemel tegeleda väiksema probleemi lahendamisega. Üle 2/3 elanikest, pindalast ja valdav osa tulevase valla ettevõtteid ja organisatsioone asub Põlva maakonnas. Mõistlikum on muuta väiksemat hulga aadresse, sealhulgas suurematel ettevõtetel, kelle jaoks tähendab see pikaajalist mõju ja kulu. Kui vallaelu korraldamise raskuspunkt jääb samasse maakonda, toimivad edasi ka praegused maakondlikud võrgustikud – koolid-lasteaiad, raamatukogud, kultuuritöötajad, sotsiaalametnikud ja kõik, kes on harjunud ühistegevustega praeguses maakonnas.
Põlva ja Võru maakond on teinud tegelikult ka ühiseid jõupingutusi ühistranspordi korralduse lahendamiseks koos. Samas oleks mõistlik liikuda üks samm korraga. Kahe omavalitsusega poleks Põlva maakonda senisel kujul enam olemas – suur osa ettevõtlusest ja turismist jääksid välja ning planeerimise seisukohalt oleks tegu liialt väikese üksusega. Samas pole valitsus hetkel näinud ette põhjalikku maakondade reformi kogu Eestis. Sel juhul ei tuleks seda teha ka nüüd teise reformi üksiku otsusega.
Setomaa on olnud Põlva maakonnas kõrgelt hinnatud – kaks sündmust maakonna oluliste mainesündmuste ajakavas, esile tõstetud turismisihtkoht ning kõrgelt eelistatud arendustegevustes. Põlvamaa piirkondliku konkurentsivõime tugevdamise meetmest on üks suuremaid toetusi ca. 1 mln euro ulatuses ette nähtud Värska külastuskeskusele. Võru maakonnal pole võrreldavat esiletõstmist kõrvale panna.
Selle põhjuseks on Põlva maakonna identiteet, mis rajaneb erinevate kultuuriruumide austamisele ja koostööle – oleme näinud tugevust just selles, et siin on Vana-Võromaa, Tartumaa, Peipsimaa ja Setomaa üheskoos. Võru maakonna jaoks oleks selline mitmekesisus uus asi ja see tähendaks ka setodele suuri väljakutseid uuesti enese koha väljavõitlemisel, mis on neil Põlva maakonnas hetkel olemas. Põlva maakond on olnud ka mitmes mõttes ajaloolise Petserimaa järjepidevuse hoidja. Setomaa vald pole ju midagi muud, kui Eesti haldusalas oleva Petseri maakonna osa. See ei ole geograafiliselt loogiline moodustis ja oma senises ühtsuses rajanenud pigem heale koostööle. Sellest peaks valitsus oma otsuses maakondliku kuuluvuse määramisel ka lähtuma.
