FOTOD ja VIDEO: "Lauluga maale" avalöök tehti Tallinnas Komandandi aias
Täna salvestati esimene saade Tallinnas, Komandandi aias. Miks just seal?
"275 aasta eest oli Tallinna ülemkomandandiks pesuehtne must mees. Kuulsa Vene luuletaja Aleksandr Puškini vaarisa Ibrahim Hannibal. Mehe täpne päritolu ei ole teada, kuid 1705. aastal ristiti ta Vilniuses Püha Paraskeva õigeusu kirikus keiser Peeter I ja Poola kuninganna Christiana poolt vene õigeusku. Peeter I tõstis ta ka aadliseisusesse ning andis aadlinimeks Hannibal. Peeter I tütre Jelizaveta Petrovna võimuletuleku järel sai ta keisrinnalt kingiks Pihkva kubermangus Mihhailovskoje mõisa ja maa Kutšane järve juures, kuhu ehitas Petrovskoje mõisa.
Just Mihhailovskojes kirjutas Hannibali lapselapselaps, kuulus Vene poeet Alekandr Puškin XIX sajandi esimeses pooles paljud oma surematud teosed.
Kui teatud ajalooliste “oleksite” võimalusi vaagida, siis miks mitte võinuks näiteks Puškin oma teosed kirjutada ka Tallinnas. Nii et Komandandi aed on igati märkimisväärne paik," rääkis Jüri Aarma Maalehele.
Loomulikult ei piirdu “Lauluga maale” tegijad ainult pealinnaga.
Järgmine peatuspaik on Ida-Virumaal Kohtla-Nõmmel. Nõukogude ajal eristus Kohtla-Nõmme muust Ida-Virumaast selle poolest, et seal elas eestlasi rohkem kui vene rahvusest inimesi. Kohtla-Nõmme rahvamaja õuele koguneb seekord kindlasti väga palju rahvast ning olen kindel, et ükskõik kas need inimesed räägivad eesti või vene keelt, suudab Jüri Pootsmann nad kõik endaga koos laulma panna.
Lääne-Virumaale Rakvere Rahvaaeda jõudes ilmselt tekib raskusi rahva äramahutamisega, sest saatekülaliseks on seal Anne Veski.
Valgamaal Astuvere külas seguneb meie laulurahvas mustlasansambliga Õnnelinnud. Esilauljaks oleme valinud omapärase eesti noormehe Daniel Levi Viinalassi.
Ülenurmele jõuame ajal, kui seal peetakse üleriigilist masinapäeva. Eks me paneme siis masinad seisma, et rahvas saaks Rolf Roosalu laulu kuulata ja kaasa laulda.
Tõstamaa mõisa ajalugu on pikk ja värvikas, pakkudes huvilistele omalaadseid teadmisi kohalikust elust nii minevikus kui tänapäeval. Esimesed kirjalikud allikad pärinevad aastast 1553. Sellest ajast kuni 1919. aasta võõrandamiseni on Tõstamaa mõisal olnud mitu omanikku, kes kuulusid baltisaksa aadlike hulka.
Kes vähegi viitsib sealsetes saalides ringi liikuda, näeb ilusat arhitektuuri ja tähenduslikke maale. Tõstamaal toimub tervisepäev ja Kristjan Kasearu veenab kohaletulnuid kindlasti selles, et laulmine on igati paslik viis oma tervist turgutada.
16. juulil jõuame Võhma. Võhmasid on Eestis mitu, sedapuhku käib jutt Viljandimaa Võhmast, kus vanasti töötas suur lihakombinaat, mille kohta liigub rahva hulgas mitmeid toredaid anekdootlikke lugusid. Meie seekord neist ei räägi, vaid saame osa hoopis valla kihluspeost.
