Tartu ülikooli teadlased hakkavad merepõhja taimi istutama
Eesti Mereinstituudi teadlased plaanivad Eesti rannikumerre istutada 384 meriheina taime, et aidata taastada mereökosüsteeme ja parandada mereelupaikade seisundit.
Täna tähistatakse maailma ookeanide päeva. Ookeanide kui maailma kopsude kõrval on oluline pöörata tähelepanu ka mere olukorrale, sest inimese merekasutus on ületanud mitmete mereökosüsteemide kandevõime ja põhjustanud sellega pöördumatuid muutusi. Muuhulgas on viimasel ajal ilmnenud uusi fakte mitmete inimtegevuse mõjude kohta nagu näiteks mereprügi ja veealune müra.
"Üheks kõige selgemaks näiteks olukorra tõsidusest on mere tippkiskjate, näiteks röövtoiduliste kalade ja mereimetajate sisuline kadu - alles on jäänud vaid 5% sellest, mis kunagi oli. See omakorda tähendab inimkonnale oluliselt ahenenud merest saadava toidu võimalusi, aga ka kõige otsesemat mõju sotsiaalmajanduslikule ja kultuurilisele heaolule," rääkis TÜ mereökosüsteemide juhtivteadur Henn Ojaveer ja tõi näite viigerhüljestest, kelle arvukus Läänemeres on küttimise ja merereostuse tõttu oluliselt vähenenud ning terve liik jõudnud ohutsooni. Teise näitena tõi Ojaveer esile tursavarude madalseisu: „Kuna tursavarud on üldiselt madalseisus, on see tinginud olukorra, kus meie vetes ei ole enam üldse turska. Sellise nukra seisu põhjuseks on nii loodus ise kui ka liiga aktiivne inimtegevus.
Olukorra parandamiseks osalevad Eesti Mereinstituudi teadlased Euroopa Liidu Horisont 2020 projektis „Muutlike Euroopa mereökosüsteemide taastamine“ (MERCES; 2016-2019), kus meie teadlaste üheks ülesandeks on tegeleda meriheina aasade taastamisvõimaluste selgitamisega Läänemeres. „Meriheina aasad on ühed väärtuslikumad ja enim ohustatud mereelupaigad üle maailma. Meriheina kooslused suurendavad elupaigalist mitmekesisust, pakkudes häid varje- ning toitumistingimusi paljudele teistele taime- ja loomaliikidele. Üleilmselt pööratakse neile suurt tähelepanu, kuna meriheina leviala on vähenenud või mõnes piirkonnas üldse kadunud. Eesti rannikumeres levib ainult pikk merihein Zostera marina, olles siin võtmeliigiks liivastel pehmetel põhjadel,“ rääkis merebioloogia nooremteadur Liina Pajusalu Tartu ülikooli teadlaste ühest konkreetsest rollist antud projektis.
Projekti raames teostavad teadlased Eesti rannikumeres Tagalahes ja Soela Väinas välitöid, et töötada välja sobiv metoodika meriheina elupaikade taastamiseks. Selleks istutatakse kahele erinevale 25 m x 25 m suurusele katsealale 384 Zostera marina taime. Katsealadelt võetakse proove ja monitooritakse erinevaid keskkonnategureid kolme aasta vältel (2017-2019). Katsete eduka õnnestumise korral plaanitakse hiljem samu tegevusi suuremal skaalal.
Euroopa Liidu Horisont 2020 projekti „Muutlike Euroopa mereökosüsteemide taastamine“ (MERCES; 2016-2019) raames tegeletakse Läänemere, Põhjamere ja Vahemere olukorraga ning uuritakse mereökosüsteemide taastamise keskkonna, sotsiaalmajanduse ja juriidilisi aspekte. Läänemerest on projekti kaastatud Tartu ülikool ja Turu ülikool.
