FOTOD ja VIDEO: Vaata, kuidas mahl pakki saab
Põltsamaa Felixi omanik Orkla Grupp kolis kogu Baltikumi mahlatootmise Eestisse. Põltsamaal pannakse nüüd pakki senisest kaks korda rohkem mahlatooteid ehk 14 miljonit liitrit aastas.
"Pool kõigist meie mahladest juuakse ära Eestis, teine pool läheb ekspordiks, peamiselt Lätti ja Leetu,“ selgitas Põltsamaa Felixi juhatuse esimees Kaido Kaare. Kui Eesti turule valmistati seni 22 mahlatoodet, siis nüüd lisandus veel 37 toodet. Ekspordiks toodetakse mahla Gutta kaubamärgi all.
Mahlatehasesse investeeriti 1,5 miljonit eurot ja nüüd on võimalik mahlajooke pakendada nii 0,2-, 1- kui ka 2-liitristesse pakkidesse. Esimesena Põhjamaades võeti kasutusele üheastmeliselt avatav 2-liitrise mahlapakendi kork, kusjuures kõik mahlapakkide korgid on valmistatud keskkonnasõbralikust bioplastist.
Kuidas siis mahlategu käib? Üllatuslikult algab asi suhkrust ja veest siirupi keetmisega. Siirupiga segatakse mahlakontsentraat, valmis mahlajook pastöriseeritakse ja jahutatakse. Esmalt rullis oleva pakendilindi voldib ja kleebib masin toruks ja seejärel voldib masin selle käppade abil pakkideks ja sinna pannakse mahl sisse. Kõige viimase etapina liimitakse paki peale suhkruroost valmistatud korgid.
Mis puutub suhkrusse, siis Põltsamaa Felix alustas toodete suhkru- ja soolasisalduse vähendamisega juba 2013. aastal. Keskmine suhkrusisaldus on mahlatoodetes vähenenud praeguseks 2-16 protsenti. Selle tulemusena sisaldavad Põltsamaa Felixi mahlad aastas 11 tonni vähem suhkrut. Tänavu vähendatakse suhkrusisaldust veel 12 tonni võrra.
Aga näiteks naturaalsest mahlast ei saa suhkrut vähemaks võtta, kuna ELi määruse kohaselt ei tohi mahla puhul sellele midagi juurde panna ega sealt ära võtta. Õunas on looduslikult suhkrut kümne protsendi ringis ja nii kodus kui tööstuslikult pressitud õunamahlas on suhkrut 10-11 protsenti. Marjad ja puuviljad on magusad tänu neis sisalduvatele looduslikele suhkrutele.
Smuutid lähevad Eestis mahlade alla, seetõttu ei ole ka smuutidele suhkrut lisatud. Näiteks mõni aasta tagasi Eesti parima toiduaine tiitli võitnud Pai mustika-banaani smuutis on suhkrusisaldus üle 11 protsendi, aga kõik see pärineb puuviljadest ja marjadest.
Sellesama määruse kohaselt peab nektari nime kandvas tootes olema sõltuvalt vilja liigist 25-50 % mahla ja sinna võib lisada kuni 20 protsenti suhkrut. „Ploominektar on ilma suhkruta joomiseks nii hapu, et võtab varbaküüned lahti,“ selgitas ettevõtte turundusdirektor Marek Viilol nektarite magustamise vajadust.
Seevastu mahlajoogi puhul pole tingimusi määrusega paika pandud ja see on iga tootja enda otsustada. Põltsamaa Felixi eesmärk on aastaks 2020 saada suhkrusisaldus mahlajookides ja nektarites alla 8 protsendi.
Näiteks õunamahlajoogis oli aastal 1991, kui sellega Soomest pärit retsepti alusel turule tuldi, päris palju suhkrut. Aastal 2015 muudeti praegu Sammalhabeme pildiga kõrrejoogi retsepti nii, et seal on nüüd 16 protsenti vähem suhkrut. „Tänaseks on ainuüksi selles tootes kasutatud 4,3 tonni vähem suhkrut,“ rõhutas Viilol.
