Kuidas maailmal läheb?

Viis üllatust maailma kohta, millest sa ei teadnud

85% on maailma keskmine kirjaoskuse tase.

Algkoolis käib tänapäeval üle 90% arenguriikide lastest. Edusammude kiirust näitab see, et 1900. aastal oli kirjaoskajaid vaid 21% ja 1960. aastal 42%.

Kas nüüd on kõik hästi?
Koolist jäävad lapsed kõrvale enamasti majanduslikel põhjustel ja sõjapiirkondades. 57 miljonit last ei käi endiselt koolis ja suure tõenäosusega ei lähe ka omakorda nende lapsed kooli. Lisaks tuleb tööd teha sellega, et tüdrukute võimalused haridust saada oleksid samasugused nagu poistel.

70 aastat on maailma keskmine oodatav eluiga lastel, kes sündisid 2015. aastal.

Järjest rohkematel inimestel on võimalus saada arstiabi ja sünnitusabi, paranenud on teadlikkus rasedusvastastest vahenditest. Järjest rohkematel inimestel on ligipääs puhtale veele ja kanalisatsioonile, maailmas on vähendatud malaaria, tuberkuloosi ja lastehalvatuse ning HIV/AIDSi levikut.

Kas nüüd on kõik hästi?
Kuigi keskmise vanuse tõus avaldab muljet, on vaesemates piirkondades suured mured tervise ja haridusega. Vaesusesse sündinud lastel on pea kaks korda suurem tõenäosus surra enne viieaastaseks saamist kui jõukamate perede lastel.

7 aastat on käinud koolis 25-34 aastane keskmine naine, meeste puhul on see arv 8 aastat.

Algklassides käib poisse ja tüdrukuid maailmas peaaegu võrdselt ja see on väga hea tulemus. Tänu naiste hariduse paranemisele on alates 1970. aastast päästetud 4,2 miljoni kuni 5-aastase lapse elu.

Kas nüüd on kõik hästi?
Alghariduse head näitajad ei jätku põhikoolis – ainult 48% maailma riikidest saavad tüdrukud ja poisid võrdselt põhiharidust, mis meil on kohustuslik kõigile lastele.

20 aastaga on sügavas vaesuses elavate inimeste osakaal maailmas vähenenud peaaegu kaks korda.

Sügavaks vaesuseks loetakse seda, kui inimene peab hakkama saama vähem kui 1,15 euroga päevas. Parem tervis ja haridus tähendavad seda, et üha rohkematel inimestel on võimalik vaesusest välja tulla.

Kas nüüd on kõik hästi?
Vaesusest rääkides on suurim häda selles, et eri riikides tähendab “vaene” erinevat asja. Eesti vaesus ei tähenda, et inimesel pole võimaik saada puhast joogivett või käia tualetis. Ka vaesed lapsed saavad meil tasuta arstiabi ja kooliharidust. Eestis loeti 2014. aastal absoluutseks vaesuseks, kui inimese sissetulek on 6,8 eurot päevas.

2,5 last sündis maailmas 2016. aastal ühe naise kohta. Alles 1965. aastal sündis maailmas iga naise kohta keskmiselt 5 last.

Sageli arvatakse, et kui maailmas läheb elu paremaks, hakkab rahvastiku arv tõusma. Tegelikkuses on olukord vastupidine – kui elu läheb paremaks, väheneb laste arv peres. Laste arv oleneb ka naiste haridustasemest ning võimalustest tööl käia. Näiteks, Indias sündis 1970. alguses ühe naise kohta 5,5 last, 2015. aastal 2,5 last.

Kas nüüd on kõik hästi?
Kuigi rahvastiku “plahvatuse” kiirus on oluliselt vähenenud, hävitame me liigse tarbimisega enda loodust ja keskkonda kiiremini kui iial varem. See käib just arenenud riikide kohta, kus tarbimine on ületanud igasuguse mõõdutunde.
Inimesed saastavad vett kiiremini kui loodus suudab seda puhastada. Igal aastal läheb raisku 1,3 miljardit tonni toitu, samas kui miljard inimest on alatoitunud ja veel miljard näljas.

Kui numbrid on nii positiivsed, siis miks on tunne, et maailmas lähevad asjad halvemaks?

• Elu maailmas on palju paremaks läinud viimastel aastakümnetel, nii et koolis õpetatud faktid ja arusaamad on vananenud.
• Meedia otsib erakordseid uudiseid, mis enamasti halvad. Suurt tähelepanu saavad viletsus ja surm, headest asjadest ei räägita.
• Hirmutamine – igas ühiskonnas on inimesi ja organisatsioone, kes võidavad odavat populaarsust hirmude süvendamisega.
• Aastasadu tagasi töötas intuitsioon meie kasuks – me nägime midagi ja tegime sellest järeldused maailma toimimise kohta laiemalt. Tänapäeval on vastupidi – uudiste ja sotsiaalmeedia võidukäiguga näeme palju negatiivseid erakordseid sündmusi. Nüüd töötab intuitsioon meile vastu – enam ei saa üksikute lugude põhjal üldistusi teha, sest meedia ei näita tavalist, igavat elu.

Kuidas olukord enda kasuks pöörata?

• Eelda, et asjad lähevad suures joones paremaks.
• Eelda, et ebavõrdsus maailmas kahaneb.
• Ära eelda, et rikkus on iga edusammu eeldus. Ka vaestes riikides käivad tüdrukud koolis, enamikus kohtades maailmas on elekter, enamik inimesi on kirjaoskajad jne.
• Arvesta, et me ülehindame ohtusid, mida ise kardame. Meiega on lihtne manipuleerida võimendades asju, mida niigi kardame.

Allikas: Hans Rosling, www.gapminder.com