EJS president: Jahitrofeekultuur on osa rahvuskultuurist

Eile avati Sagadi mõisa metsamuuseumis 12. üleriiklik jahitrofeede näitus. Üle Eesti hinnati kokku 1571 jahitrofeed, mis on läbi aegade suurim arv.

"Eesti jahitrofeede kultuur on osa rahvuskultuurist," ütles näituse avamisel Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) president Margus Puust. "See on eelkõige austuse avaldamine loodusele ja ulukitele," lisas ta.

EJS tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul muutuvad trofeed loodusest kaugenevas ühiskonnas järjest olulisemaks. "Lisaks jahimeestele olulisele jahikultuurile on lisandunud pedagoogiline ja teaduslik aspekt. Nii näiteks on aastalooma metskitse asurkond jätkuvalt heas seisus ja seda näitavad tugevad ja hästiarenenud sarved, kui asurkonna seisundi ühed indikaatorid," lisas Korts.

Jahitrofeede näitusi on Eestis traditsiooniliselt korraldatud alates 1968. aastast. Tänavu toimub jahitrofeede näitus juba 12. korda. Näitusel on eksponeeritud põdra-, metskitse- ja punahirvesarved, metsseakihvad; ilvese-, hundi- ja karunahad, hundi-, karu-, ilvese-, kopra-, mägra-, rebase- ning kährikukoljud. Uue liigina on eksponeeritud ka šaakali koljud. Samuti on eksponeeritud mitmeid eksootilisi trofeesid.

Trofeenäitus on avatud Sagadi metsamuuseumi lahtiolekuaegadel kuni septembrini.

Rohkem pilte vaata SIIT.