"Põhjamaad" ei oleks saanud laulupeol ametlikult laulda
„Täna ongi täpselt 17 aastat isa surmast. Aastal 2000, 2. juulil ta lahkus,“ kirjutab oma Facebooki lehel armastatud helilooja tütar Ylle Rajasaar. Ning nimetab ilusaks eilse laste- ja noorte laulupeo hetke, kui ühendkooride esituses kanti plaanivälisena, lauljate endi initsiatiivil ette kõigile teada-tuntud „Laul Põhjamaast“, mille autoriks on Ülo Vinter.
Miks seda laulu peo ametlikus kavas polnud? Vastus on lihtne – laulu nootide kirjastamise eest tuleb hunnik raha välja käia. Eestlased armastavad seda ning paljusid teisigi tuntud laule Ülo Vinteri loomingust, kuid ei tea, et nende nootide kirjastamise eest tuleb maksta.
„See lugu on mul mitu aastat südamel olnud. Tegelikult pigem see, et ma pole sellega veel tegeleda jõudnud. Aga nüüd olen asja kätte võtnud,“ ütleb Ylle Rajasaar telefonis Maaleht.ee-le, sammudes ise parasjagu Eesti Autorite Ühingu kontori poole, kust oma ettevõtmisele tuge leida loodab.
„Lugu algas paar aastat tagasi sellest, et ühest tuntud õpikukirjastusest helistati ja küsiti, kas ma luban avaldada paar isa kirjutatud laulu. Muidugi! Kuid siis sekkus firma Sven Peterson Muusikaprojekt OÜ juht Sven Peterson, kes teatas, et tema on üks neist, kes otsustab, mida võib Ülo Vinteri loomingust avaldada ja mida mitte. Sest enne surma sõlmis mu isa kahe kirjastusega lepingud, mis ei jätnud talle ega ka mulle tema tütrena alles ühtegi õigust ise oma/tema loomingut kirjastada ega selle esitamise üle otsustada,“ selgitab Ylle Rajasaar.
"Laul Põhjamaast" kirjastamise õigus kuulub teisele kirjastusele, Muusika OÜ-le.
Vaata videost loo ühislaulmist lauluväljakul!
Kirjastuste poole pöördudes Ylle targemaks ei saanud. Asi jäi toona sinnapaika, lihtsalt ei jagunud närvi ega jaksu võidelda. Nüüd aga, eilse laulupeo emotsioonidest kantuna on ta otsustanud isa loomingu kasutamise vabaks võidelda.
Ülo Vinter oli eestlane ja eestlased peavad tema loomingut esitada saama ilma, et nad selle eest hunniku raha peaksid välja käima, on Rajasaar veendunud. „Soovin, et võiksime neid laule vabalt kõigil pidudel laulda ja kõigis kooliõpikutes avaldada nii, et piisaks vaid telefonikõnest Eesti Autorite Ühingusse, kes Vinteri pärandi seda osa, mida autoriõigused praegu kaitsta saavad, ka kenasti tallel on hoidnud. Tahan isa laulud Eestile tagasi anda.“