Merepäästjad jõuavad merel abi vajajani keskmiselt poole tunniga
Ligi pooled väljakutsetest olid seotud veesõiduki tehnilise korrasolekuga. Enamasti oli tegemist veesõidukite mootoriprobleemidega, kuid oli ka väljakutseid mis olid seotud kütuse lõppemisega. Ühe juhtumi puhul abistas mootoririkkega veesõidukit lähedalasunud Soome piirivalvelaev. Kuna abivajaja sõitis Soome lipu all, pukseeriti ta Helsingisse.
Viiendik teadetest tuli isikutelt, kes märkasid merel punast raketti. Kahel korral käivitusid otsingu- ja päästetööd, kuid õnneks keegi tegelikult hädas ei olnud. Teistel juhtudel selgus, et rakett lasti hoopis maismaalt.
„Punase raketi näol on tegemist rahvusvahelise hädasignaaliga ning vastavasisulise info saamisel kontrollib merevalvekeskus selle tõepõhja ning vajadusel käivitab otsingu- ja päästetööd. Vastutustundetu punase langevarjuraketi kasutamine võib pikendada või koguni takistada abi saabumist tõelise abivajajani. Punase signaalraketi kasutamine lõbu pärast on karistatav rahatrahviga kuni 400 eurot või arestiga. Veesõiduki pürotehnilisi vahendeid tohib kasutada vaid tõelise häda puhul,“ selgitas PPA valmisoleku ja reageerimise büroo juhtivkorrakaitseametnik Marge Kohtla.
24. juunil kella 21.20 ajal laekus merevalvekeskusesse teade aerupaadiga Salmistu lähistel hätta sattunud viiest inimesest. Teatati, et paadi aerud läksid katki ning seltskond ei saanud enam kaldale. Merepäästetöödesse kaasati Salmistu vabatahtlikud merepäästjad ja päästeameti ressursid. Sündmuskohal selgus, et seltskond oli joobes, päästeveste isikutel seljas ei olnud ning paati kasutati omavoliliselt. Aerud olid terved, kuid lukustatud asendis ning seltskond ei osanud neid kasutada. Isikud toimetati kaldale ning paat tagastati omanikule.
Abivajajani jõudsid merepäästjad juunis keskmiselt 32 minutiga.
