Tänavu võiks sajurekordeid tähistada
Sadas, sadas ja sadas, ja Notsu arutas endamisi, et kogu oma eluea jooksul – aastaid oli tal juba taevas teab kui palju; kas kolm või koguni neli – polnud ta iialgi nii palju vihma näinud.
(A. A. Milne, “Karupoeg Puhh”)
Sel suvel räägitakse palju vihmast (“Kas on nii vastikult vihmast suve enne olnud – muudkui padukad?!”) Vastikuks on paljude jaoks need kuud muutnud mitte niivõrd vihm, kui just jahedus – viimati oli heinakuu esimene kümmepäevak nõnda külm 1995. aastal, samas oli nüüd sademeid vaid 58% pikaajalisest keskmisest.
Ja niinimetatud padukaid on olnud, kuid harva – selliselt võiks tituleerida vaid väga tugevat vihmahoogu. Ka siinsed uputused, meie ilmarekordid, on palju-palju nõrgemad maailma samalaadseist. Õnneks.
Nagu teame, on sademete hulk horisontaalsel pinnal moodustunud veekihi paksus millimeetrites, kui see ei nõrgu pinnasesse, aurustu ega voola ära. Üks millimeeter vihma tähendab ühe liitri jagu vett ruutmeetril.
