Oti sõnul leidsid teadlased 26. juulil 2017. kogutud proovidest päris palju tserkaare, kelle näol on ilmselt tegemist parasiitperekonna Trichobilharzia vastsetega. Ott selgitas, et viimase nädala soojad ilmad on parasiite aktiveerinud, sest veetemperatuur on paljudes seisuveekogudes üle 20°C.

„Need loomad parasiteerivad tegelikult veelindudes ja vaheperemeheks on meil üsna tavalised teod, näiteks mudakuked. Viljandis võiski arvata, et ujula neile sobib. Seal on ohtralt nii parte kui ka tigusid, linde meelitavad ligi ka inimesed, kes neid söödavad,“ ütles Ott.

Inimese nahas hukkub tserkaar teadlaste hinnangul kiiresti, sest inimene pole talle õige peremees. Tema „külastamisest“ jäävad järgi punased täpid või kuplad, tserkaalne dermatiit, mis paraneb suhteliselt kiiresti.

Ott selgitas, et tserkaarid on umbes 600-900 µm pikad ehk palja silmaga vaevu märgatavad. Neil on spetsiaalne „tööriist“ peremehesse tungimiseks, iminapp ja valgustundlikud silmtäpid. Vees aitab neil kiiresti liikuda kaheharuline saba. Tserkaare meelitab ründama vee võnkumine, potentsiaalse ohvri vari ja viimaselt erituvad rasvained.

Peale Viljandi järve on sarnastest juhtumitest aastate jooksul teatatud ka mujalt, näiteks Vaskjala veehoidlast ning Võrtsjärve kalda sissevooludest - veelindude rände tõttu on need parasiidid tõenäoliselt päris laialt levinud. ​

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena