Kas haiguslehel olles võib reisida Kanaaridele tervist parandama?
Maalehe lugejad tunnevad huvi, kas on võimalik, et inimene sõidab haiguslehel olles soojale maale kuurorti, et end ravida? Või tuleks sel juhul siiski töövõimetusleht lõpetada, et pahandusi ei tuleks?
Kui töövõimetuslehte ei lõpetata, aga ikkagi kuurorti sõidetakse, siis milline karistus ootab sellist inimest? Kas töövõimetuslehe eest saadav tasu jäetakse välja maksmata? Kelle avalduse põhjal otsustatakse raha haigekassast mitte maksta? Kas see on inimese raviarsti avaldus või tema tööandja avaldus? Või piisab ka kellegi anonüümsest vihjest haigekassale?
Ja veel lisaküsimus – vanasti saatiski arst inimese sanatooriumi ravile. Kas tänapäeval on selline teenus olemas, et haigekassa toel võib abivajaja ravida end mõnes taastusravikeskuses, spaas, kus tehakse ka raviuuringuid ja taastusravi?
Terve hulk küsimusi ja vastuseid
Töövõimetuslehe ajal reisimise lubatavus sõltub sellest, millise ravirežiimi on määranud lehe väljastanud arst. Haigekassa ei otsusta ravirežiimi üle, see on ainult arsti otsus. Seega haigekassa ei keela töövõimetuslehe ajal külastada välisriiki, kui arst leiab, et see ei ole ravirežiimi rikkumine. Soovitame inimestel alati ühendust võtta oma raviarstiga ja küsida, kas ta lubab töövõimetuslehe ajal reisida.
Taastusravi peab olema meditsiiniliselt näidustatud ning tavaliselt otsustab taastusarst, kas ja millist ravi inimene vajab. Kuid ka teiste erialade arstid (näiteks neuroloogid, perearstid) määravad oma patsientidele mõningaid taastusravi protseduure. Taastusarsti vastuvõtule pääseb perearsti või eriarsti saatekirja alusel.
Ambulatoorses ravis hüvitame taastusravi protseduuridest individuaalset ja grupifüsioteraapiat (sh tegevused basseinis) ning tegevusteraapiat, massaažiseansse (mõõduka või tugeva halvatusega haigele), mudaraviseansse (reumatoidse polüartriidi, Behterevi haiguse ning väljendunud liigesejäikusega patsiendile), külmvõimlemiskambri raviseansse ja speleoteraapiat (kroonilise bronhiidi või bronhiaalastmaga patsiendile).
Statsionaarses ehk haiglaravis tasume intensiivse taastusravi eest täielikult ja seda saab patsient kuus kuud pärast ägedat haigestumist, traumat või operatsiooni ning seda ravikindlustatud patsiendi kuni 21 voodipäeva eest.
18 kuu jooksul saab inimene taastusravi juhul, kui tal on olnud pea- või seljaajutrauma, mille tagajärjel on tekkinud raskekujuline või mõõdukas liikumishäire ja vähemalt kaks raskekujulist või mõõdukat funktsioonihäiret ning sel puhul tasume kindlustatu eest kuni 21 voodipäeva kuni kolm korda.
Funktsioone taastavat ravi saab inimene kuus kuud pärast ägedat haigestumist, traumat või operatsiooni, mille tagajärjel on tekkinud raskekujuline või mõõdukas südame-, hingamis- või liikumishäire ning siis hüvitame kuni 14 voodipäeva tasu.
Funktsioone toetava haiglaravi puhul hüvitame täiskasvanutele 80% ning alla 19aastastele patsientidele 100% voodipäeva maksumusest. Samuti hüvitame ravi teatud krooniliste haigusseisundite eest, nt tugielundite haigused, mõõdukas või raske liikumispiiratus, närvi- ja lihashaigused jt.
Teatud juhtudel on mainitud haiglas osutatava taastusravi voodipäevi võimalik ka pikendada – raviasutuse ja haigekassa lepingus kokku lepitud tingimustel ning juhul, kui senise ravi tulemuslikkus on tõendatud ja selle jätkamine põhjendatud.
Haigekassa ei tasu statsionaarse sanatoorse ravi eest, kuna sanatooriumidel puudub vastav tegevusluba. Küll aga saab mõnest sanatooriumist haigekassa kulul ambulatoorset ehk visiidi vormis taastusravi.
Allikas: haigekassa klienditeenindus
