Kuidas Eesti oma digitaalse eduloo ühe õhtuga tähtsatele külalistele puust ja punaseks selgeks teeb
Tumesinine valgus manab kunagise katlaruumi industriaalses miljöös tontlikke varje, kuid just selles hämaruses on end toolidele seadnud Euroopa Liidu riikide innovatsiooni- ja teadusministrid. Otsekohe keeratakse, piltlikult öeldes, külaliste peadelt kaas pealt ära ning kallatakse sinna kulbiga sisse tarkust selle kohta, kui edukas ja kiirelt arenev on Eesti Vabariik. Infotehnoloogia ja digilahenduste tõotatud maa Euroopas ja kogu maailmas on praegu Euroopa Liidu eesistujariik ning see ongi andnud ettekäände väärikas seltskond siia katlasse istuma sättida.
Mitteametlikule kohtumisele on saabunud näiteks Saksamaa föderaalse haridus- ja teadusministeeriumi riigisekretär Georg Schütte, Ühendkuningriigi ülikoolide, teaduse, uuringute ja innovatsiooniminister Jo Johnson, Prantsusmaa kõrghariduse, uuringute ja innovatsiooniministeeriumi üks peadirektoreid Alain Beretz – kui nimetada vaid suurriikide esindajaid. Ning nende kolleegid mujalt EList.
Eestit esindab haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kelle ingliskeelne tervitus ei jäta soovida ei lingvistiliselt ega ladusa sõnaseadmise poolest. Oleks ka nonsenss, kui Reps peaks Eesti rahandusministri kombel lauseid pähe tuupima, sest sai võõrkeele suhu juba neiuna 1995. aastal Inglismaal. Tulevane haridusminister töötas keeletundide kõrvalt illegaalselt maasikapõllul ning pidi politsei eest võssa pagema.
Lihtsa elu sümbol
Tarkusekulbi saab aga kõigepealt enda kätte Siim Sikkut. Ta on jässakas heleda pintsaku ja teksapükstega mees, kes tänavu märtsikuus võttis majandusministeeriumis IT-asekantsleri koha üle erasektorisse naasnud Taavi Kotkalt. Inglise keeles kõlab tema roll hoopis tähtsamalt: ta on Eesti valitsuse CIO ehk Chief Information Officer – lühidalt öeldes digivaldkonna põhitegija.
Sikkut alustab juttu sellest, et Eestis saab kõiki asju ajada digitaalselt. Kuigi mitte siiski päris kõiki. “Abiellumine, lahutamine ja maja müümine,” loetleb ta neid erandeid, mis ei toimi veel arvutivõrgus kulgeva bitijadana. Kuid õpetatud saalisolijaile peaks jääma mulje, et sellised pisikesed iluvead likvideerib Eesti kahtluseta nii kiiresti, et silm ka ei pilgu.
Oma sõnade kinnituseks laseb ta seinale ka meeleolukaid valguspilte. Kui kellelgi on veel meeles too palju kära tekitanud ja kõvasti maksma läinud Eesti uus brändilahendus, siis selle üheks osaks oli ka iseäralik kirjatüüp Aino. Ja just too valge katkendjoonterohke tähestik on nüüd Siim Sikkuti slaidiarsenalis vahendiks, mis aitab kiirata Eesti siledat diginägu otse Euroopa teadusministrite vastuvõtlikesse ajudesse. Kõik, mis meil on digitaalne, tagab lihtsaima elu: easiest life.
Ettevõtet saab Eestis käivitada tundidega, maksumaksmine toimib jamavabalt ning aruandlus esitatakse veebi kaudu probleemideta.
Kui uskuda Sikkuti slaide, siis toimib Eestis überdigitaalselt ka tervishoid – andmed, tervisekindlustus, ravimite digiretseptid töötavad nagu nõiaväel ning peagi saabub personaalmeditsiini ajastu.
Saalis istuvad ministrid, kantslerid ja peadirektorid ei kuule piuksugi selle kohta, kuidas Eesti inimesed peavad arstiaegade hankimiseks telefonis pideva kinnise tooniga vaeva nägema, aga siinkohal tuleb ilmselt meenutada endise Eesti põhidigimehe Taavi Kotka varasemalt öeldut. Kotka on leidnud, et seda tüüpi esinemistes tulebki välismaisele auditooriumile Eesti saavutusi “üle müüa”. Sest see ei ole see koht, kus peaks olema tagasihoidlik, ning ka ajakirjanikel pole mõtet siinkohal juuksekarva lõhki ajada.
Õpetatud saalisistujatel on siiski ka küsimusi. Päritakse näiteks digiasjatamisega seotud riskide kohta ning uuritakse, kuidas tunnevad end neis üldise digiteerimise oludes vanemaealised.
Kiire keeleõppe võtmed
On veel kolm ettekannet, mida külalised kuulavad tähelepanelikult ja enamasti hiirvaikselt. Teaduste akadeemia küberneetika instituudi juures asutatud IT-firma Cybernetica juht Oliver Väärtnõu räägib Eesti edukast internetis hääletamise lahendusest ning Cybernetica privaatsust säilitavast andmebaasisüsteemist Sharemind.
Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas kõneleb mobiiltelefonide asukohaandmete abil tehtud rändeuuringutest ja näitab, kuidas sel moel saab paljugi teada nii Tallinna piirkonna elanike igapäevastest liikumismustritest kui ka eestlaste harjumusest sõita Eesti ja Soome vahel ning mujalgi Euroopas. Isegi rahva sõidusuundadest jaanipäeval on tal kaart näidata.
Loengusarja lõpetab idufirma Lingvist asutajaid Mait Müntel, kes lubab ettevõtte tarkvaralahenduste abiga võõrkeelte selgeks õppimise kümme korda kiiremaks teha. Ta toob näiteks enda kogemused ajast, mil ta Euroopa tuumauuringute keskuses ehk CERNis töötamise ajal prantsuse keelt õppis.
Müntel vuristab näiteid, teeb auditooriumi ees nägusid, esineb paiguti kui püstijalakoomik ning saavutab saali heatahtliku poolehoiu. Sest kes ei tahaks võõrkeeli kergemini ja rutem selgeks saada – seda soovivad ka kõrgesti haritud Euroopa Liidu liikmesriikide teadusministrid ja -ametnikud.
Nüüd on aga eesistujariigi korraldusel aeg siirduda Lennusadamasse, et seal asuda põhitegevuse ehk õhtusöögi juurde, ning ka õhtu lektorid suunduvad külalistega kaasa, et vajaduse korral külaliste pähe poetada veel mõni eestimaine digitarkuse terake. Kogu propagandaüritus – heas mõttes muidugi – on kulgenud väga soodsalt ning politseisireenide üürgamise saatel veerevad sõiduvahendid oma ministrilaadungiga joonelt maitsvate ja toitvate einete suunas. Lehvitan neile järele.
