Milline puu võib ostutuda mõrtsukpuuks?
Helistan Heiki Hansole teisipäeva hommikul, et rääkida nädalavahetusel Pärnus toimunud arboristide kutsemeisterlikkuse võistlustest ehk ametliku nimetusega Balti riikide puuronimise võistlustest. Muuhulgas läheb jutt ka meie linnade-asulate pulvari- ja pargipuude hooldamisele.
Hanso on selles suhtes väga kriitiline, märkides, et üldiselt ei tea kohalike omavalitsuste keskkonnaspetsialistid ööd ega und sellest, millises olukorras nende haldusalas kasvavad muud on. Vähe sellest - ei teata isegi seda, kui palju umbkaudseltki mõnes linnas või vallakeskuses puid on.
Justkui selle jutu kinnituseks laekusid päeva edenedes üksteise järel teated traagilistest sündmustest Portugalis ja USAs, kus ühtäkki ümberkukkuvate puude alla jäid inimesed. Portugalis lõppes asi eriti traagiliselt, sest hukkus tosinkond usupühale saabunud katoliiklast. Ka Eestis murdub pidevalt suuri puid, siiani pole tagajärjed veel õnneks fataalsed olnud.
Tasub tähele panna, et jutt ei ole tormi käes murduvatest puudest, vaid täiesti tavapärases olukorras murduvatest puudest või nende okstest, olgu see tingitud siis puu vanadusest, mingist haigusest või millestki muust.
"On viimane aeg, et meie linnaisad võtaksid kätte ja asuksid parkides ja tänavatel kasvavate puude seisukorda ja hooldusvajadust määrama," kinnitab Hanso. "Praegu tegelevad arboristid ainult tulekahjude kustutamise ja tagajärgede likvideerimisega."
Ta räägib, kuidas kohtus hiljuti Frankfurdi linnaametnikuga, kes teadis täpselt, palju tema kodulinnas puid kasvab ja millises seisukorras need on. Meie ametnikud ei oska aga Heiki Hanso hinnangul selliseid numbreid isegi mitte umbkaudu oletada, sest omavalitsustes ei tegelda regulaarselt kõrghaljstuse jälgimisega.
"Kui puude seisukord oleks kaardistatud, oleks olemas ka veendumus, et linnaruumis kasvavad puud seisavad normaalsetes tingimustes kindlalt ega murdu suvalisel ajal inimestele selga," selgitab ta puuseire vajadust. "See jutt pole selleks, et arboristikafirmad tööd saaksid, nagu maailmast näeme, on siin elud mängus. Kui suur meil see risk on, pole ju teada, sest riskid on hindamata. Näiteks Tallinna eelarves pole suurt midagi ette nähtud linnapuude korrastamiseks."
Juulikuus näiteks murdus Pärnu Vallikäärus remmelgaoks ja sadas peale puu all pikutavatele noortele. Mõni inimene vajas veidi tohterdamist, kaks neist viidi ka haiglasse, aga üldiselt läks kõik siiski hästi.
Kadriorus Luigetiigi juures jäi 2015. aasta suvel ühtäkki murdunud kastaniokjsa alla pargipingil istunud naisterahvas. Päästjatel läks tükk tegemist, enne kui naine suure oksa alt üldse kätte saadi ja meedikud temaga tegelema said hakata.
Mõnda aega varem oli Toompuiesteel murdunud vana ja nagu hiljem selgus, mädanenud südamikuga hobukastani latv. Toona lõhkus puu trolliliini, inimesed viga ei saanud. Ka toona rääkisid dendroloogid, et linnapuude hindamisega tuleb tõsiselt tegelema asuda. Siiani näib, et selle jutu kuuljaid suuremat ei ole olnud.
Mingit erilist tormituult ühegi mainitud juhtumi ajal sündmuskohal ei puhunud.
Kuni puude üle suuremat kontrolli ei peeta, tasub alati vaadata, enne kui ennast kusagile puuvilusse istuma või pikutama sätite.
