Täna algav veelinnujaht võib jälle tuua kaasa probleemid jahituristidega
Keskkonnaõiguse Keskuse poolt 2016. aastal koostatud õiguslik analüüs tõi välja, et Eestis kehtiv õiguslik regulatsioon ei ole piisav, et tagada jätkusuutlik ja avalikkusele vastuvõetav veelindude jaht. Seetõttu on Keskkonnainspektsioonil raske ebasobivaid jahipidamisviise kontrollida, keelata ja isikuid vastutusele võtta. Näiteks pole sätestatud maksimaalset veelindude arvu, mille üks jahipidaja võib küttida ühe jahipäeva jooksul. Lisaks annab jahiseadus kinnistuomanikele sisuliselt piiramatu õiguse oma kinnistul linnujahti pidada ning välismaistel jahituristidel on väga hõlbus oma kodumaise tunnistuse alusel meile laskma tulla.
Samuti pole võimalik koguda statistikat jahituristide poolt tegelikult lastud lindude arvu ja liikide kohta.
Kuna viimase aasta jooksul ei ole Eestis linnujahi seadusandlust täpsustatud, siis saab algaval linnujahihooajal loota vaid jahituristide ja jahikorraldajate teadlikkuse kasvule.
Kui märkate elektrooniliste peibutusvahendite kasutamist (linnuhäälte esitamine kõlaritest), pliilaskemoona kasutamist või mõistetamatult suuri kütitud lindude koguseid, siis teatage sellest viivitamatult Keskkonnainspektsioonile telefonil 1313. Võimalusel jäädvustage võimalikud rikkumised põhjalikult nii fotodel kui heli- ja videosalvestistega. Oluline on ka teada, et hanede ja laglede jahihooaeg algab alles kuu aja pärast 20. septembril.
Keskkonnaministeerium: küttimisel ei tohi domineerida tapakirg
Keskkonnaministeerium tuletab meelde, et küttimisel tuleb lisaks jahieeskirjale järgida ka jahinduse head tava.
„Ehkki elementaarne, paneme veelinnujahi hooaja alguses jahimeestele ja –korraldajaile südamele järgida küttimisel jahinduse head tava. Küttimisel ei tohi domineerida tapakirg ning kütitavatesse tuleb suhtuda austusega,“ ütles keskkonnaminister Siim Kiisler ning lisas, et eeskirjad ja head tavad tuleb selgeks teha ka Eestit linnujahihooajal väisavaile välisjahimeestele.
Ministeerium tuletab meelde seda, et veelindude küttimisel on keelatud elektroonilise peibutusvahendi kasutamine. Samuti ei tohi veelindude küttimisel kasutada pliihaavleid. Plii on kahjulik veekogu põhjast toitu otsivatele lindudele, kes sageli neelavad pliihaavleid, mis põhjustavad mürgituse.
Keskkonnaministeeriumi jahinduse nõunik Tõnu Traks lisab, et üldjoontes on linnujahi küttimise tingimused samad mis väikeulukite puhul ning kõik need on kirjas jahieeskirjas. Traks pöörab tähelepanu ka sellele, et pliihaavlitega kütitud loomi ei tohi mitte mingil juhul panna söödaplatsile kotkaste peibutuseks või jätta niisama loodusesse. Kõik kütitud ulukid tuleb üles leida.
Järelevalvet teeb linnujahile Keskkonnainspektsioon. Kõikidest linnujahi reeglite rikkumistest või nende kahtlustest palub inspektsioon teatada valvetelefonil 1313.
