Tulevikus peab relva omamise vajadust rohkem põhjendama
Siseminister Andres Anvelt ütles, et relvaseaduse eesmärk on kontrollida põhjalikumalt relvaloa taotlejate tausta ning kindlustada, et relva omamine ja käsitsemine on nii omaniku kui ka ühiskonna jaoks turvaline. „Ühiskonna turvalisuse arendamine käib eluga kaasas. Mida paremini oskavad inimesed relva käsitseda ja mida kindlam on see, et relv ei satu nende kätte, kellel sellega asja ei ole, seda kindlamini võime kõik end tunda,“ sõnas Anvelt.
Edaspidi peab relvaloa taotleja põhjendama vajadust relva omamiseks ning PPAl on õigus loa andmisest keelduda, kui see põhjendus piisav ei ole. Samuti on võimalik keelduda relva andmisest inimesele, keda on korduvalt süüteo toimepanemise eest karistatud või kui relva omamine võib kujutada ohtu riigi julgeolekule. Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elav välismaalane peab relvaluba taotlema Eesti kodanikega samadel tingimustel ja sooritama eksami, isegi kui talle on väljastatud relvaluba mõnes teises riigis. Relvaloa andmise protsessi kaasatakse ka Kaitsepolitseiamet, kes võib relvaluba taotleva inimese tausta kontrollida.
Seadus muudab ka lubatud relvade ja laskemoona hulka. Turvalisuse tagamise otstarbel üle kaheksa tulirelva omavad inimesed peavad edaspidi PPAlt taotlema tulirelvade kollektsioneerimisloa, samuti peab neil relvade hoiustamiseks olema relvahoidla. Ühtlasi piiratakse kodus või hoiukohas hoitavate sporditulirelvadele mõeldud padrunite lubatud kogust. Kui praegu on lubatud hoida 1000 padrunit iga sporditulirelva kohta, siis tulevikus võib inimesel korraga olla maksimaalselt 5000 padrunit kõigi tema tulirelvade kohta.
Et tagada inimeste paremad oskused relva käsitsemisel, peavad turvalisuse tagamiseks relva omavad inimesed relvaloa aegumisel uuesti tulirelva käsitsemise katse läbima. Samuti peavad nad läbima 16-tunnise esmaabikoolituse.
Edaspidi tuleb ka laskekõlbmatud tulirelvad tuleb PPAs registreerida, et riigil oleks täielik ülevaade kõigis riigis olemasolevatest relvadest. Selleks vajaliku tõendi saab taotleda PPAlt.
Relvalubade väljastamise protsess muutub nii inimeste kui PPA jaoks mõistlikumaks, sest luuakse võimalus väljastada relvaluba elektroonselt. Samuti ei pea inimene tulevikus üldjuhul tulirelva selle registreerimiseks PPA teenindusse kaasa võtma.
Lisaks relvaseadusele muudetakse ka riigilõivu seadust, vangistusseadust, korrakaitseseadust ja strateegilise kauba seadust. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2018.
Täna on Eestis ca 28 000 relvaomanikku ja ca 70 000 relva. Relvaluba väljastatakse viieks aastaks.
