Teadlased analüüsisid kokku enam kui 7600 taimeliigi lehti (sealhulgas kõiki Eesti puittaimeliikide lehti), ning saadud andmeid kõrvutati uue teooriaga. Selle tulemusel valmisid mudelid, mis võimaldavad päevast ülekuumenemise ning öist külmumise ohtu arvesse võttes ennustada maksimaalset võimalikku taimelehe suurust konkreetsetes kliimatingimustes. See on väga oluline teadmine, kuna lehe suurus määrab lehtede temperatuuri ja seega mõjutab otseselt kõikide temperatuurist sõltuvate bioloogiliste protsesside kiirust, kaasa arvatud taimede süsinikusidumise kiirust. Saadud uusi bioklimaatilisi seoseid kasutatakse üha täpsemate taimede levikumudelite loomiseks ning globaalsete süsinikusidumise mudelite täiendamiseks. See võimaldab ennustada, kuidas taimestik muutub nii kohalikul kui globaalsel tasandil kliimamuutuste korral ja kuidas taimestiku muutus omakorda mõjutab kliimat.

Eesti Maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma sõnul on artikli avaldamine ajakirjas Science iga teadlase jaoks väga suur tunnustus. „Ülo Niinemetsa osalusel avaldatud teadustöö jõudmine ajakirja Science esikaanele on tunnustus ülikoolile ning inspireeriv ja motiveeriv kõigile noorteadlastele, kes oma karjääri alles kujundavad,“ sõnas ta. Prof. Ülo Niinemets kuulub 1% enim tsiteeritud teadlaste hulka maailmas.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid