Millal ja kuidas lapsega rahast rääkida?
Näiteks viieaastase arusaam asjadest on oluliselt piiratum kui kümneaastasel. Lisaks pole tegemist teemaga, mis pärast ühte seletamist selgeks saab. Pigem on tegemist elukestva õppega. Meie soovitame alustada umbes kolmandast eluaastast lihtsamate teemadega. Mida vanemaks saab laps, seda detailsemalt tuleks rahateemale läheneda.
Erinevas vanuses lapsed ja mida neile rääkida
3-6 aasta vanused lapsed (eelkool)
- Raha on vaja asjade ostmiseks. Hoidke näited lihtsana ja nimetage selliseid asju nagu mänguasjad, maiustused, toit, jook, riided … Need on lapsele tuttavad, kuna puutub nendega iga päev kokku. Nii kui hakkad seletama, et pärast auto ostmist peab hakkama ka bensiini ostma, siis seda on esialgu palju.
- Raha on paberraha ja müntidena ning neil on erinevad väärtused. Olenevalt lapsest ja vanusest ei jää ilmselt kaugeks ka pangakaart. Nad näevad sind toidupoes tihti kasutamas ja ilmselt juba saavad seosest mingil moel aru.
- Raha teenimiseks pead tööl käima. Jah, on ka teisi teenimisvõimalusi, kuid targem oleks neid tutvustada tulevikus. Praegu on eesmärk teha lapsele selgeks, et raha ei kasva puu otsas.
- Asjadel, mida sa vajad ja mida sa soovid, on suur vahe. Seda on ilmselt kõige keerulisem seletada, sest lapse jaoks on kõik soovid äärmiselt vajalikud, kuid ära kaota lootust. Enne kooli peaks pilt enam vähem selgeks saama.
7-14 vanused lapsed (nooremad klassid)
- Hindu tuleb enne ostmist võrrelda. Olgu selleks jäätis või suurem mänguasi, see on harjumus, mida tasub juurutada. Võrrelda saab poes kohapeal kui ka internetis.
Internetis poodeldes ole ettevaatlik ja ära jaga privaatset informatsiooni. Tänapäeva lastel pole suur probleem otsida erinevatest e-poodidest endale mänguasju või erinevate portaalide kaudu oma vanu asju müüa. Parem on nendega kohe alguses reeglid paika panna ning tutvustada erinevaid ohte. - Säästmisel tuleb olla kannatlik. Lisaks sellele, et raha kõrvale panemine võtab aega, tuleks seletada, et kogutud rahaga ei tohi kergekäeliselt ümber käia. Aita lapsel läbi mõelda eesmärk ja tegevusplaan, kuidas saada kokku suurem summa ja mida sellega pärast teha.
- Reklaamid pole ainult pudrumäed ja piimajõed. Seleta lapsele, miks tehakse reklaami ja kuidas need toimivad. Eriti tuleks rõhutada, et isegi kui reklaam ajab õhinasse ja tekitab vastupandamatut soovi poodi tormata, tuleks toodet ennast lähemalt uurida ning lugeda internetist arvustusi.
- Raha ei saa suvalisel hetkel juurde. Raha peab jätkuma teatud perioodi peale. Tehke koos arvutusi, palju päevas võib kulutada, kui üldse. Aita lapsel läbi mõelda erinevad kulutamisstsenaariumid.
14-18 vanused lapsed (puberteeti jõudnud noored)
- Krediitkaarti kasuta ja laenu võta viimases hädas. Kuigi tegemist on juba praktiliselt täiskasvanud inimestega, ei suuda nad veel oma suurimaid ostusoove alati ratsionaalselt hinnata. Seega on parem juba praegu teha selgeks krediitkaardi ja laenu võtmise eripärad kui hakata tagantjärele tarbetuid võlgu likvideerima.
- Alati peaks olema väike tagavara. Kui väiksemad lapsed koguvad raha millegi eesmärgil, siis nüüd on õige aeg hakata oma last harjutama mõttega, et tegelikult peaks koguaeg teatud summa olema varuks võtta. Iial ei tea, mis juhtuda võib.
- Tööl käies kontrolli alati oma palgatšekki. Iga kord töötasu saades peab laps üle kontrollima kas siis ise või sinu abiga, kas summa vastab kokkulepitule. Mõnikord on tööandja hajameelne, teinekord pahatahtlik.
- Oma pangakontol ja internetimahul tuleb jooksvalt silma peal hoida. Need on kaks valdkonda, kus puberteediealised käituvad rohkem emotsioonide najal. Seega oleks parem aegajalt vaadata oma kontode seisu, et kulutamine üle käte ei läheks.
- Eelarve koostamine aitab oma rahal silma peal hoida. Kuna noorel pole alguses palju kulutusi, siis on see hea sissejuhatus iseseisvaks eluks.
Veel nippe, mida igas vanuses lastega silmas pidada
Kui oled ostu tegemas, kaasa laps ostuprotsessi. Juba kolme-nelja aastane laps saab aru, mis toimub, kui erinevaid tooteid poes võrdled. Vanematele saad juba seletada, miks just vastava toote valisid.
Mängige erinevaid rollimänge. Pood, kohvik, töökoda – kõik on head võimalused näidata mängurahaga, kuidas asjad pärismaailmas toimivad.
Visualiseeri ja võrdle. Kui laps soovib midagi saada, siis näita talle kas paberil või mõne muu tootega võrreldes, palju see asi tegelikult väärt on. Näiteks, kui jätta kuu aega iga päev pärast kooli jäätis ostmata, saab selle raha eest juba lemmikmänguasja.
Laske lapsel oma raha kasutada. Kui laps on saanud sünnipäevaks või mõne vana mänguasja müügist oma raha, siis andke talle selle kasutamiseks vabad käed. Suure tõenäosusega teeb ta oma esimest ostu sooritades nii suure vea, et edaspidi on ta rahaga ümber käies hoolsam. Oma raha on ju ikka kallim kui võõra oma.
Julgusta last küsimusi küsima. Enne suurema ostu sooritamist oleks mõistlik müüjalt uurida, kuidas see töötab, kaua kestab, millised on garantiitingimused, kas paremat hinda saaks … Peamine, et laps ei häbeneks küsida. Tema on ikkagi klient.
Allikas: TF Bank
