Madisepäeval mälestatakse vanem Lembitut Lõhavere linnamäel

Täna möödub 800 aastat Madisepäeva lahingust, milleks Sakala vanem Lembitu suutis kokku koguda pea kogu Eesti mandriosa malevad. See oluline hetk muistses vabadusvõitluses lubab Lembitut pidada
ka kogu Maavalla vanemaks. Lembitu ise langes ses lahingus.

Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda korraldab koostöös Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi, Kaitseliidu, Suure-Jaani valla ja gümnaasiumiga Lembitu mälestamiseks kombetalituse ja kõnekoosoleku Lõhavere linnamäel, Lembitu linnuses.

Kangelase meenutamine algab kogunemisega kell 12.30, mälestustuli süüdatakse kell 13.00. Mälestussõnavõttudega esinevad Maavalla Koja vanem Madis Iganõmm, Kaitseliidu Vanemate kogu liige Aivar Riisalu ja Suure-Jaani vallavolikogu esimees Arnold Pastak.

Kõnekoosoleku alustab Ain Mäesalu Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudist ettekandega „Mida me teame Lembitust?“ ja lõpetab Suure-Jaani gümnaasiumi õpilane, kes annab Lembitule tulevikku ulatuva mõõtme. Ain Mäesalu korraldab ka ekskursiooni linnamäel.

Lembitu 800. surma-aastapäev ei ole ainult kangelase langemise aastapäev. See on eestlaste ühise vastupanu aastapäev. Pärast seda kaotatud lahingut kulus meie maa alistamiseni veel kümme aastat.
Juhan Luiga on kirjutanud: „Lembit langes; kaotus oli suur. Aga Lembitu maleva ei olnud mitte löödud: 6000 mehest langes ainult 1000 … . Kolme päeva pärast pakub Lembitu vend Unnepeve rahu, palub uuendada rahu, mis tehtud kahe aasta eest. Sakslased võtavad pakkumise nähtaval healmeelel
vastu. Lepitakse õige kiirelt kokku: kapitulatsioonist ei ole juttugi. Eestlaste maleva läheb ka sellelt võitlusväljalt auga.“

Meie maa vallutamiseks kulus sissetungijatel palju rohkem aega kui lõunapoolsete naabrite alistamiseks. See teadmine lisas meie esivanematele kindlust ja jõudu iseseisvuse väljakuulutamisel 100 aastat tagasi.