REPLIIK: Süstlavahetuspunkt peab olema seal, kus on kõige rohkem süstijaid

Olen hämmastusega jälginud arutelu, mis on kerinud Sitsi tänavale loodud süstlavahetuspunkti üle.

Terve elu Koplis elanuna on mu teele sattunud nii kodutuid, joodikuid kui narkomaane, kant on lihtsalt selline. Hommikuti koeraga jalutades olen näinud süstlaid vedelemas nii Kopli kalmistupargis laste mänguväljaku lähedal kui trammipeatuses ja maja akende all. Olen kutsunud kiirabi teadvusetule narkomaanile ja politsei asotsiaalile, hirmus, et viimane talvel pargis magades ära võib külmuda.

Karta nüüd, et süstlavahetuspunkti loomisega elu kordades hullemaks läheb, ma lihtsalt ei oska. Selline punkt peaks olema kohas, kus süstivad narkomaanid käivad, Meriväljale või Viimsisse pole seda mõtet teha, ka mitte metsa või tühermaale, kus sõltlasi ei leidu. Kui nüüd Sitsi süstlavahetuspunktis käima hakkavatest narkomaanidest kasvõi paar tükki on valmis ravile minema, on minu kodukant muutunud ohutumaks ja puhtamaks.

Narkootikumide tarvitamine on politsei andmetel Sitsi asumis kasvanud 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga 83 protsenti. Võimalik et kasvu põhjus peitub ka selles, et eelmise süstlavahetuspunkti lähedal avati kaubanduskeksus ning kinnisvaraarendajate lobbytöö tulemusena sulges linnaosavalitsus varem Erika tänaval aastaid asunud uimastisõltlaste keskuse. Nüüd ähvardab linnaosavalitsus sotsiaalministeeriumi ja TAId kohtuga. Inimeste hirmude poliitvankri ette rakendamise asemel võiks linnosavalitsus mõelda hoopis linnakeskkonna sõbralikumaks muutmise peale.